Nädal 1.-5. juuni

Sel nädalal on sinu ülesandeks meisterdada üks suur kaart või plakat, mis on pühendatud tervele klassile ja milles on häid soove suveks:

1. Võta kaardi/plakati tegemiseks suur paber (kui A3 pole, sobib ka A4).
2. Kirjuta üles pealkirjaks, kellele see kaart pühendatud on (Kallid klassikaaslased, Kallis 2. klass, Armsad klassikaaslased, Kaĺlid kassiõed ja klassivennad, Kallid sõbrad...).
3. Kirjuta lehe keskele häid soove suveks. Neid võib ka mitu olla.
4. Alla kirjuta oma nimi ja 2. klass
5. Kaunista terve leht suvise pildiga (ise vali, kas joonistad pliiatsitega, värvidega, kleebid...).
6. Pööra tähelepanu selĺele, et tekst jääks pildi keskel loetavaks ja oleks piisavalt suur.
7. See kaart või plakat on ühel leheküljel (mitte ei ole pooleks murtud).
8. Tee oma ilus töö hoole ja armastusega, sest edastan blogi kaudu kõigi laste soovid tervele klassile.
9. Kui tuled tunnistusele järgi, võta oma heade soovide kaart kooli kaasa!

Tunnistuste jagamise aja planeerimisega on juba korduvalt tulnud segadust ja muudatusi. Nüüd lõpuks on otsustatud, et tunniste jagamine tervele 2. klassile toimub reedel, 5. juunil kell 9.00. Arvestada tuleks umbes tunniga ja pärast koosviibimist lähevad kõik lapsed koju. Kaasa võtta mapp, mille vahel saaks tunnistuse ohutult koju transportida (mõni laps jättis sahtlisse). Samuti kaasa võtta ülal kirjeldatud heade soovide kaart/plakat.

Kui kellelegi ei peaks reedene aeg sobima, on võimalik tunnistusele eraviisiliselt järgi tulla ka neljapäeval kell 9.00-9.30. Sel juhul palun mulle eelnevalt sellest teada anda.

Klassiväline kirjandus

Olukorraga, kas on kõik vajalikud raamatud loetud ja vajalikud töölehed nende kohta esitatud, saab tutvuda siin:

https://docs.google.com/spreadsheets/d/1FDGNfqFvPJ-Ugf-hT9U9C5o_AzrIqIk5FcLqM7XimmE/edit?usp=sharing

Kevadise raamatu vastamiseks on vaja hiljemalt selleks reedeks kooli tuua 2 lehte: lugemisleht ja eelmisel nädalal jagatud ülesannetega tööleht. Meeldetuletuseks töölehe ülesanded:

Pealkirjaks pane raamatu nimi ja autor. Töölehele kirjuta küsimuse/ülesande number ja vasta sellele täislausega:

1. Kirjelda põhjalikult raamatu peategelast.
2. Kirjelda raamatut 5 omadussõnaga (missugune?).
3. Milline juhtum meeldis raamatus kõige rohkem? Miks?
4. Milline juhtum meeldis raamatus kõige vähem? Miks?
5. Milliseid tundeid tundsid kõige rohkem raamatu lugemise ajal?
6. Kas sulle raamat meeldis või ei meeldinud? Miks?
7. Küsi 3 küsimust peategelaselt (mida iganes soovid temalt küsida, raamatust vastust ei pea leidma). 
8. Mida õppisid või kasulikku teada said raamatust?
9. Joonista raamatu järgi pilt, kus on vähemalt 2 tegelast ja kirjuta juurde, mida nad ütlevad teineteisele (nagu koomiksis). Joonista juurde ka sobiv taust.

Nädal 25.-29. mai

Ka täna annan ülesanded terveks nädalaks. Kui sul pole veel raamat loetud, on sul see nädal veel aega see läbi lugeda. Hiljemalt reedeks peab mulle olema toodud selle kohta lugemisleht ja tööleht (ülesanded said eelmisel nädalal).

Eesti keel

Kontrolli eelmise nädala harjutust vihikus:

Kell helises tundi. Varesed kraaksusid lepa ladvas. Sipelgad tassivad okkaid pessa. Kraanist nirises vett. Toomas tasus ostu eest kassasse ja läks koju. Saia sees oli palju rosinaid. Suured tünnid olid vett täis. Poisid mängisid tennist. Mees vinnas koti selga. See on väga kallis auto. Paadi puri oli tuulest punnis.

Kirjuta vihikusse ümber laused valides sulgudest sobiv sõna. Pealkirjaks Harjutus, servale kuupäev.

Õues (sajap, sajab) vihma. Õed (veedavad, veedavat) suve (pereka, perega) Saaremaal. Piia (kallad, kallab) kassidele piima. Mart sõidab suvel Hiiumaale (laagrisse, laagrise). Kas te (olete, oled) täna kodus? Tiina (osgab, oskab) beebil (mähgmeid, mähkmeid) vahetada. Täna (pesed, peseb) sina nõud! Anu armastab (hobuse, obuse) seljas (radsutada, ratsutada). Taavi (aitad, aitab) korrapidajatel põrandat (pühkida, pühgida).

Kirjuta lünka i või j ning kirjuta laused vihikusse ümber. Kasuta suurt algustähte, kus vaja. Uut pealkirja ei ole vaja kirjutada, vaid jäta eelmisest harjutusest 1 rida vahele.

.....aani  ma.....a  asub  .....ärve  ääres. Hommikul  .....ookseb  .....aan .....ärve  u.....uma.  .....lusa  .....lmaga  on  .....ärvepind  sile.  .....ärve ääres  rabas  kasvavad  .....õhvikad.  .....ärve  kaldal  on  pal.....u .....nimeste  .....a  loomade  .....älgi.

Kirjuta eesti keele harjutuste vihikusse jutuke, kus sina tahaksid elada - maal või linnas. Pane kirja, miks sa just seal sooviksid elada. Jutt peab koosnema vähemalt 5 lausest. Pealkirjaks Mina maal või Mina linnas.

Matemaatika

Kirjuta matemaatika vihikusse pealkirjaks Ülesanded, servale kuupäev. Tööjuhendeid ümber kirjutama ei pea, pane ette ülesande number. Lahenda vihikusse järgmised ülesanded:

1. Kirjuta arv sajaliste, kümneliste ja üheliste summana. 

476 = ___________________________

602 = ___________________________

870 = ___________________________

2. Arvuta.

530 + 200 = .......       620 – 400 = .......

850 +  30 = .......        480 –  60 = .......

320 +  80 = .......        700 –  30 = .......

3 ∙ 4 = .......                25 : 5 = .......

8 ∙ 5 = .......                21 : 3 = .......

4 ∙ 9 = .......                24 : 4 = ....... 

3. Kirjuta tehe ja arvuta.

Leia arvude 620 ja 40 summa. ____________________

Leia arvude 390 ja 90 vahe. ______________________

Suurenda arvu 57 kaheksa võrra. __________________

Vähenda arvu 34 seitsme võrra. ___________________

4. Järjesta arvud kasvavas järjekorras.

348 595 295 384 290 559 95 596

__________________________________________________

Võimalusel lahenda internetis tööleht ja saada see ka mulle. Tuletan meelde, kuidas saata:

1. Vajuta Finish 

2. Järgmises aknas vali teine ümbrikuga nupp ja täida vastavalt juhendile. Lõpus vajuta saatmiseks "Send".

Töölehte täida siin:

Jagamine arvuga 2, 3, 4 ja 5, an interactive worksheet by IngaH
liveworksheets.com

Loodusõpetus

Lahenda loodusõpetuse töövihikus ülesanded lk 50-52.

Kehaline kasvatus

Kevadine raamat

Tuletan meelde, et kui sul on raamat läbi loetud, pane oma nime taha kirja loetud raamatu autor ja pealkiri siin:

https://docs.google.com/document/d/1Ztm9-8iuJOHuPF12n2HvNdu86ZYGQN-koXXp8N0qe44/edit?usp=sharing

Nädal 18.-22. mai

Täna panen kirja ülesanded terveks nädalaks. Saad neid teha endale sobival ajal selle nädala jooksul. Ära jäta ülesandeid viimasele päevale, muidu korraga tehes on neid palju ja sa ei jaksa neid kõiki ühel päeval teha.

Eesti keel

Kontrolli reedest etteütlust harjutuste vihikus. Paranda oma vead värvilise pliiatsiga (või värvilise tindipliiatsiga). Õige etteütluse tekst:

Terava noata on paha leiba lõigata. Ats tuli täna kooli päevikuta. Taavi ei taha koerata metsa minna. Mees tuli järvelt kalata koju. Indrek oskab sadulata ratsutada. Ilma seebita ei saa käsi puhtaks.

Kirjuta vihikusse pealkirjaks Harjutus, servale tänane kuupäev. Kirjuta tekst õigesti vihikusse ümber. Igas lauses on 1 viga.

Kell helises tunndi. Varresed kraaksusid lepa ladvas. Sipelgad tasivad okkaid pessa. Kraanist nirrises vett. Toomas tasus ostu eest kasasse ja läks koju. Saia sees oli pallju rosinaid. Suured tünid olid vett täis. Poisid männgisid tennist. Mees vinas koti selga. See on väga kalis auto. Paadi purri oli tuulest punnis.

Kirjuta 5 küsimust teksti kohta.

Tee vihikusse mõistekaart oma suvevaheaja ootuste kohta. Kirjuta keskele MINU SUVI, sellest hargnevad kohad, kuhu tahad minna (võid unistada ka välismaale minekust). Iga koha juurde kirjuta: missugune see koht võiks olla, mida seal teha tahad, keda seal kohata soovid. Näiteks:

Tuletan meelde, et reedeks peab loetud olema "Tere, Volli!", "Tobias ja teine B" või kui neid ei saanud lugeda, siis vabalt valitud raamat, mis pidi olema umbes 100 lehekülge paks. Kui veel ei ole raamat loetud, loe usinasti see selle nädala jooksul läbi. Tuletan meelde, et loetud raamatu kohta tuli teha ka lugemisleht (autor, raamatu pealkiri, peategelaste nimed, 5 küsimust raamatu kohta, millele on raamatu järgi võimalik ka vastata).

Loetud raamatu kohta tee veel üks tööleht (A4 valgele paberile, mis läheb ka hiljem mapi vahele). Pealkirjaks pane raamatu nimi ja autor. Töölehele kirjuta küsimuse/ülesande number ja vasta sellele täislausega:

1. Kirjelda põhjalikult raamatu peategelast.
2. Kirjelda raamatut 5 omadussõnaga (missugune?).
3. Milline juhtum meeldis raamatus kõige rohkem? Miks?
4. Milline juhtum meeldis raamatus kõige vähem? Miks?
5. Milliseid tundeid tundsid kõige rohkem raamatu lugemise ajal?
6. Kas sulle raamat meeldis või ei meeldinud? Miks?
7. Küsi 3 küsimust peategelaselt (mida iganes soovid temalt küsida, raamatust vastust ei pea leidma). 
8. Mida õppisid või kasulikku teada said raamatust?
9. Joonista raamatu järgi pilt, kus on vähemalt 2 tegelast ja kirjuta juurde, mida nad ütlevad teineteisele (nagu koomiksis). Joonista juurde ka sobiv taust.

Kui tööleht on valmis, võta see kooli tulles kaasa.

Kui sul on raamat läbi loetud, pane oma nime taha kirja loetud raamatu autor ja pealkiri siin:

https://docs.google.com/document/d/1Ztm9-8iuJOHuPF12n2HvNdu86ZYGQN-koXXp8N0qe44/edit?usp=sharing

Matemaatika

Kirjuta vihikusse pealkirjaks Tekstülesanded, servale tänane kuupäev. Koosta 5 sellist tekstülesannet, kus on vaja lahendamiseks kasutada nii liitmist, lahutamist, korrutamist kui ka jagamist. Näidiseks võid kasutada ka õpetaja varasemalt antud tekstülesandeid. Pane kirja tekstülesande tekst. Selle alla lahenda see õigesti.

Loodusõpetus

Mida inimene loodusest vajab ja mida inimene loodusesse eraldab? Loe tv lk 43. Kirjuta lk 42-43 joonisele teksti järgi, mida inimene loodusest vajab ja mida ta sinna eraldab. Värvi pilt lõpuni.

Vaatle pilte tv lk 46-47. Kirjelda suuliselt, mis igal pildil toimub ja mille poolest linna- ja maaelu erinevad. Lahenda ülesanded tv lk 48-49.

Känguru 2020

Jagan teiega head uudist: armastatud matemaatikavõistlusmäng „Känguru“ toimub ka sel aastal ja seda juba 25. korda.

Kõik väikesed ja suured matemaatikasõbrad saavad oma matemaatikateadmised ja nuputamisoskused proovile panna Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinid.ee keskkonnas. 20. mail toimub võistlus 1.–2. klass lastele. Eelnevalt tuleb selleks registreerida ja konto luua (vanema abiga).

Ülesannete komplektid on avatud ajavahemikus 10.00 kuni 15.30. Lahendamiseks, vastuste sisestamiseks ja kontrollimiseks on osalejatel aega 1 tund ja 25 minutit. Iga õpilane võib osaleda vaid üks kord.

Oma tulemust ehk kogutud punktisummat näevad osalejad viktoriinid.ee keskkonnas. Üleriigilist tulemuste tabelit sel aastal ei koostata ning võitjatele auhindu ei jagata. Küll aga loositakse juubeliaastal välja hulgaliselt kängurumeeneid.

Kokkuvõtted tulemustest avaldatakse teaduskooli kodulehel. Ülesanded ja lahendused on Känguru lehel leitavad alates 11. juunist.

13. mail avati viktoriinid.ee keskkonnas nn testkänguru, mille käigus saavad õpilased vaadata ja proovida, kuidas Känguru sel aastal välja nägema hakkab.

Reede 15.05

Eesti keel

Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Etteütlus, servale tänane kuupäev.

Kuula etteütlust. Loen igat lauset 2 korda.

1. Esimesel korral kuula lauset.
2. Teisel korral korda koos minuga.
3. Pärast lause kordamist pane kirjutamise ajaks jutt pausile. (Vajadusel saad salvestatud juttu kuulata ka rohkem kordi.)
4. Kontrolli oma etteütlust ise ja ära palu kellegi teise abi vigade parandamiseks.
5. Esmaspäeval postitan etteütluse teksti, mille järgi saad parandada oma etteütluses vigu.

Kuula etteütluse teksti siit:

https://voca.ro/eP0xruD2xdp

Loe lugu Heidist:

   Heidi tahtis hästi ruttu suureks saada. Ta pani selga vanema õe kleidi, kõndis ema kingadega ja tegi sellise soengu nagu tädi Reedal. Kuid midagi ei tulnud sellest välja. Teised ainult naersid. Heidi oli väga õnnetu.

   Kord võttis Heidi harja ja proovis tuba pühkida. Põrand sai päris puhtaks. Ema tuli tuppa ja ütles: "Näe, Heidi hakkab juba suureks saama." Heidil oli selle üle väga hea meel.

   Õhtul pesi ta nõud, kuivatas ja pani kappi. Nüüd ei suutnud isa imestust varjata ja sõnas: "Ma ei märganudki, et Heidi on äkki nii suureks kasvanud."

   Sellest ajast nimetavad kõik Heidit suureks tüdrukuks, kuigi tal on väikesed kingad ja lühike kleidike. Ka Heidi tunneb end suurena ja abistab alati ema.

Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Harjutus.

1. Leia õige vastus ja kirjuta täislausega vihikusse:

• Heidi tahtis

a) saada uusi kingi

b) saada suureks

c) saada vanema õe kleiti

• Mida tegi Heidi selleks, et olla suur?

a) pani jalga ema kingad

b) pani selga lühikese kleidikese

c) pani jalga isa püksid

• Millal kõik märkasid, et Heidi on suureks saanud?

a) kui Heidil oli seljas õe kleit

b) kui Heidi kõndis kõrgete kingadega

c) kui Heidi abistas ema

2. Lõpeta laused ja kirjuta need vihikusse:

• Heidi võttis harja ja asus tuba .......................................
• Õhtul pesi Heidi ............................................................
• Ta kuivatas nõud ja pani need .......................................
• Heidi abistab alati oma ..................................................

Täna kirjuta oma päevaraamatusse viimane sissekanne sellest, kuidas on möödunud sinu koduõppe aeg. Mis sulle sel ajal kõige rohkem ja mis kõige vähem meeldis? Mida põnevat tegid sel ajal? Millest kõige rohkem puudust tundsid? Mis tegi õppimise raskeks või hoopis kergeks? Loe algusest saati oma päevaraamat läbi (paranda õigekirja vead) ja saad oma viimase jutu kirjutamiseks kindlasti mõtteid. Joonista päevaraamatu lõpetamiseks kena pilt. Uuest nädalast enam päevaraamatusse midagi kirjutama ei pea.

Matemaatika

Korda korrutamist ja jagamist siin (avaneb nii telefoni kui ka arvutiga):

https://www.taskutark.ee/m/test/korrutamine-arvudega-1-5-test-nr-3-kirjuta-oige-vastus/

https://www.taskutark.ee/m/test/jagamine-arvudega-1-5-test-nr-3-kirjuta-oige-vastus/

Lahenda neid ülesandeid, kuni vigu rohkem ei teki.

Meenuta arvude järke:

Kirjuta vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale tänane kuupäev. Kirjuta üksteise alla järgmised arvud:

• Selles arvus on ühelisi 6, kümnelisi 2 võrra rohkem ja sajalisi 2 korda vähem kui ühelisi.
• Selles arvus ei ole kümnelisi. Sajalisi ja ühelisi on samapalju ning nende summa on 8.
• Selles arvus on sajaliste number 5 korda väiksem kui 35. Kümneliste number on kõige suurem ühekohaline arv. Üheliste number on kõige väiksem ühekohaline arv.
• See arv on neljakohaline. Esimene ja viimane number on sama suured ning nende summa on 10. Kümnelisi on 4 võrra rohkem kui ühelisi ja sajalisi on 4 võrra vähem kui tuhandelisi.
• Selles arvus on sajaliste number 4 korda väiksem kui 16. Üheliste number on 5 korda väiksem kui 20. Kümneliste numbri saad, kui leiad sajaliste ja üheliste summa.
• Selles arvus on ühelisi sama palju kui palju on nädalas päevi. Kümnelisi on 3 võrra vähem kui ühelisi. Sajalisi on 4 korda vähem kui kümnelisi.
• Selles arvus on kümneliste number 4 korda väiksem kui 36. Üheliste number on 3 korda väiksem kui kümneliste number. Sajaliste numbri saad, kui leiad kümneliste ja üheliste vahe.

Tõmba kirjutatud arvudest kõige suuremale punane, kõige väiksemale sinine ring ümber. Kõikidele paarisarvudele tõmba roheline joon alla. Kas alles jäi üks arv?

Mõne lapsega kohtume juba järgmisel nädalal. Mõne lapsega ülejärgmisel nädalal. Annan sellest kodudesse teada, kellega ja millal kohtun ning mida vaja kaasa võtta. Vaata kindlasti üle, kas päevaraamat ja loodusõpetuse projekt on valmis ja kenasti lõpetatud. Soovin neid kindlasti näha, kui kooli tuled.

Kaunist nädalavahetust!

Neljapäev 14.05

Eesti keel

Kontrolli eilset kuulamisharjutust:

Kontrolli eilset etteütlust harjutuste vihikus. Paranda oma vead värvilise pliiatsiga (või värvilise tindipliiatsiga). Õige etteütluse tekst:

Lapsed kiirustasid sööklasse sööma. Ema kallas vett pudelisse. Siil jooksis pessa, sest ta nägi rebast. Poiss pani kommid taskusse. Kirjuta harjutus joonelisse vihikusse. Isa tegi kaminasse suure tule. Kassid läksid majja magama.

Pane harjutuste vihikusse pealkirjaks Ärakiri, servale tänane kuupäev.

1. Kirjuta vihikusse õigesti ümber tv lk 55 etteütlus nr 7. Ole tähelepanelik ja kirjuta veatult.
2. Tõmba joon alla nendele sõnadele, mis vastavad küsimustele kelleta?, milleta?. Kontrolli, kas tõmbasid joone alla 4 sõnale.
3. Meenuta ja korda, kuidas kirjutatakse sõnu, mis vastavad küsimustele  kelleta?, milleta? (tv lk 25). Homme kirjutame sama teema kohta etteütluse (mitte tv teksti kohta).

Viimast harjutust saad teha arvuti või nutitelefoni abil. Kui sul on selleks võimalus, lahenda see kindlasti ära, sest siis saan teada, kui paljudel teist on võimalik internetis harjutusi kaasa teha. 

Kui sul on tööleht täidetud, vajuta "Finish".

Pärast "Finish" vajutamist avaneb sul selline leht:

Esimesele nupule vajutades saad oma harjutust kontrollida. Kui oled vigadest õppinud, sulge harjutus, ava see blogist uuesti ja lahenda veelkord. Kui oled kindel, et sinu töö õnnestus paremini, vajuta teist nuppu.

Teisele nupule vajutades saad töö mulle saata. Kui sa oled pärast esimest lahendamist kindel, et sul kõik õnnestus hästi, võid kohe selle mulle saata ja ei pea mitu korda harjutust tegema. Pärast töö mulle saatmist näed samuti õigeid vastuseid. 

Tööleht asub siin: https://www.liveworksheets.com/pc27998ye

Kolmapäev 13.05

Eesti keel

Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Etteütlus, servale tänane kuupäev.

Kuula etteütlust. Loen igat lauset 2 korda.

1. Esimesel korral kuula lauset.
2. Teisel korral korda koos minuga.
3. Pärast lause kordamist pane kirjutamise ajaks jutt pausile. (Vajadusel saad salvestatud juttu kuulata ka rohkem kordi.)
4. Kontrolli oma etteütlust ise ja ära palu kellegi teise abi vigade parandamisel.
5. Homme postitan etteütluse teksti, mille järgi saad parandada oma etteütluses vigu.

Kuula etteütluse teksti siit:

https://voca.ro/5tRmqkwLbRT

Tee tv lk 53 kuulamisharjutus 4. Tutvu harjutuse tööjuhendiga. Kuula juttu siit:

https://voca.ro/dQdasjzmNDb

NB! Töövihikus on esimese küsimuse b) vastuses trükiviga. Õige on b) jalgadeta sisalik. Mõnel küsimusel võib mitu õiget vastusevarianti olla.

Loe samalt leheküljelt ka looduskaitse kohta.

Loe rohkem vaskussi kohta siit: http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindexL.htm

Loodusõpetus

Tänaseks oli sul vaja koostada päevaplaan tv lk 38. Sinu päevaplaanist peaks selguma, kui palju sa päevas puhkad. Inimesele on puhkamine väga oluline. Kõige olulisem puhkus on magamine. Sina peaksid öösel magama 8-10 tundi. Loe tv lk 38, kuidas veel on võimalik puhata. Kuigi teleka vaatamine ja arvutimängude mängimine on samuti puhkus, miks ei tohiks sedasorti puhkusega liialdada?

Tv lk 39 ülemises ülesandes arvuta tundides, kaua sul aega kulub järgmistele tegevustele. Vasta ka küsimustele tabeli all. 

Tee tv lk 39 alumine ülesanne. Iga pildi alla kirjuta "kasulik" või "kahjulik".

Kui inimene tegeleb kahjulike tegevustega või ei puhka piisavalt, jääb ta haigeks. Ka eesti keele kuulamisharjutuses said teada, et kui keha võitleb haigusega, tekib palavik. Palavikku mõõdetakse kehatermomeetri ehk kraadiklaasiga. Palavik on siis, kui kraadiklaas näitab 37 kraadi või rohkem.

Võrdle kehatermomeetrit ja toatermomeetrit tv lk 40. Kehatermomeeter on täpsem ja märgitakse temperatuuri komadega. Ülemine kehatermomeeter näitab 36,6 kraadi (sest 6 kriipsukest on pärast 36) ehk palavikku ei ole, sest on vähem kui 37. Alumisel toatermomeetril komasid ei märgita ning 30 ja 40 vahel tähendab üks kriipsuke ühte kraadi. Alumine toatermomeeter näitab 37 kraadi (sest 7 kriipuskest on pärast 30). Digitaalsel kehatermomeetril kriipusukesi lugema ei pea, vaid ta näitab numbritega ja komaga täpselt ära kehatemperatuuri. 

Loe tv lk 40.

Lahenda ülesanded tv lk 41

Teisipäev 12.05

Eesti keel

Kontrolli eilset kuulamisharjutust:

Loe hoolikalt läbi jutt tv lk 49 ja täida lüngad jutu all. Täida kast lehe all servas. Oma täpse aadressi kirjutamiseks küsi abi vanematelt.

Kui sul ei ole veel meeles hädaabi number 112, saad selle meelde jätmiseks kasutada näoosade abi:

1 – näitame suud, 1 – näitame nina, 2 – näitame silmi.

Õpi oma kodune aadress pähe!

Pane harjutuste vihikusse pealkirjaks Ärakiri, servale tänane kuupäev.

1. Kirjuta vihikusse õigesti ümber tv lk 55 etteütlus nr 6. Ole tähelepanelik ja kirjuta veatult.
2. Tõmba joon alla nendele sõnadele, mis vastavad küsimustele kellesse?, millesse?, kuhu?. Kontrolli, kas tõmbasid joone alla 6 sõnale.
3. Meenuta ja korda, kuidas kirjutatakse sõnu, mis vastavad küsimustele  kellesse?, millesse?, kuhu? (tv lk 24). Homme kirjutame sama teema kohta etteütluse (mitte tv teksti kohta).

Õppetöö korraldus 2019/2020. õppeaasta õppeperioodi lõpuni

Lp 1.-5. klassi lapsevanemad

Tulenevalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, HTM-i suunistest ja kooli õppenõukogus arutatust annan teada:

1. 18. märtsist jätkub distantsõpe kuni 2019/2020. õppeaasta õppeperioodi lõpuni.
2. Õpilased, kellel on olnud raskusi õppematerjali omandamisega, kes vajavad õpetaja otsest/vahetut suunamist, kohtuvad õpetajatega koolimajas alates 18. maist erigraafiku alusel. Samuti on klassijuhatajal õigus kutsuda kooli õpilased väiksemates gruppides õppetööks/kordamiseks/konsultatsiooniks lapsevanemaga kokkuleppel. 
3. Õpilased saavad tunnistused 4. ja 5. juunil vastavalt kokkulepitud aja alusel. Õppetöö lõppeb 5. juunil.
4. Palun kooli mitte saata haigusnähtudega last.

Olge terved!

Anne Nõgu

Kehaline kasvatus

Esmaspäev 11.05

Eesti keel

Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Emadepäev, servale tänane kuupäev. Kirjuta jutuke sellest, kuidas möödus emadepäev ja mida tegite sel puhul. Jutus võiks olla vähemalt 5 lauset, võib ka rohkem. Joonista jutu kohta pilt.

Tee tv lk 52 kuulamisharjutus 3. Tutvu harjutuse tööjuhendiga. Kuula juttu siit:

https://voca.ro/haBbUNcg68c

Lahenda leheküljel kõik harjutused. Viimasele küsimusele ei pea vastama täislausega, pane kirja mõned tegevused eraldades need komadega (näiteks olen palju õues, toitun tervislikult...).

Matemaatika

Korda korrutamist ja jagamist siin (avaneb nii telefoni kui ka arvutiga):
https://www.taskutark.ee/m/test/korrutamine-arvudega-1-5-test-nr-1-kirjuta-oige-vastus/
https://www.taskutark.ee/m/test/korrutamine-arvudega-1-5-test-nr-2-kirjuta-oige-vastus/
https://www.taskutark.ee/m/test/jagamine-arvudega-1-5-test-nr-1-kirjuta-oige-vastus/
https://www.taskutark.ee/m/test/jagamine-arvudega-1-5-test-nr-2-kirjuta-oige-vastus/
Lahenda neid ülesandeid, kuni vigu rohkem ei teki.

Kirjuta vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale tänane kuupäev. Lahenda ülesanded vihikus. Leia tabelist iga tulemuse juurde vastav täht. Saad teada, mis kahjustab loodust.

Reede 8.05

Matemaatika

Kirjuta matemaatika vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale tänane kuupäev. Kirjuta kõik lahutamis- ja jagamisülesanded vihikusse üksteise alla. Iga lahutamist arvuta kõrval kirjalikult ja kontrolli liitmise abil, mida samuti arvuta kirjalikult. Iga jagamist kontrolli korrutamise abil. Lahendatud näidisülesandeid ümber kirjutama ei pea. Näide:

Jätka ülesannet lahendades järgmised tehted:
30 : 5 =
21 : 3 =
52 - 25 =
18 : 3 =
25 : 5 =
70 - 48 =
24 : 4 =
20 : 5 =
44 - 37 =
12 : 3 =
32 : 4 =
82 - 66 =
24 : 3 =
16 : 4 =
96 - 72 =

Eesti keel

Sel pühapäeval on emadepäev. Siis peetakse meeles kõiki emasid (ka vanaemasid). Sel puhul valmistame emale või vanaemale kaardi.

1. Võta valge või heledam värviline paber.

2. Murra paber pooleks. Kokkumurtud paber peab olema piisavalt suur, et sinu käe jälg mahub kaanele.

3. Kontrolli, et kokkumurtud paber on õiget pidi sinu ees (peab avanema nagu raamat).

4. Joonista hariliku pliiatsiga kaardi kaanele oma käe jälg.

5. Kirjuta viltpliiatsiga igale joonistatud sõrmele ema või vanaema kohta kõige paremad omadussõnad (missugune?). Kirjuta käe keskele EMA või VANAEMA.

6. Kaunista käsi (hariliku pliiatsi joont ei tohiks näha jääda) ja ülejäänud kaardi kaas.

7. Kirjuta kaardi sisse Felix Kotta luuletus (võid jooned ette õrnalt tõmmata või ole tähelepanelik, et liiga suurelt ei kirjuta ja luuletus ikka ära mahuks):

Kes viib mind sängi süles?

Kes äratab mind üles?

Kes suudleb minu põske,

kui põsk on nutust rõske?

Kes parandab mu riided,

kui need on veidi katki?

Kes hakkab kinnast kuduma,

kui kõik on läinud tuduma?

Ei keegi muu kui tema,

emmeke, mu ema!

HEAD EMADEPÄEVA!

8. Kirjuta luuletuse lõppu oma nimi ja alla servale praegune aasta.

Järgmisest nädalast algab eesti keele epohh ehk hommikuti on eesti keele tunnid.

SOOVIN TEILE IMEILUSAT EMADEPÄEVA JA KAUNIST NÄDALAVAHETUST!

Neljapäev 7.05

Matemaatika

Võta vihikus ette uus puhas leht ja joonesta sinna geomeetrilised kujundid etteantud tingimuste järgi (arvutused tee järgmisele või eelmisele lehele). Kõik mõõdud on sentimeetrites.

1. Joonesta vihikusse ristkülik:

• pikema külje pikkuse leidmiseks lahuta vähendatavast 73-st vähendaja 56;
• lühema külje pikkuse leidmiseks arvuta, mitu korda on majal aknaid rohkem kui uksi, kui aknaid on 36 ja uksi on 4.

2. Joonesta ristküliku sisse ruut:

• külje pikkuse saad, kui lahendad võrduse 8 · 3 : 4 + 48 - 46.

3. Joonesta ruudu sisse kolmnurk:

• üks külg kattub ruudu küljega;
• teise külje pikkus on 3 cm võrra lühem kui esimese külje pikkus;
• kolmanda külje joonesta ise ühendades esimese ja teise külje otspunktid sirglõiguga. Mõõda kolmanda külje pikkus ja kirjuta kolmnurga keskele.

Värvi kõik joonestatud kujundid.

Pane vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale kirjuta tänane kuupäev. Lahenda vihikusse järgmised tekstülesanded:

• Karl värvis töövihikus kolmnurki ja nelinurki. Kolmnurki oli 9, kusjuures neid oli 3 korda vähem kui nelinurki. Mitu kujundit värvis Karl?
• Priit joonestas vihikusse 25 viisnurka. Iga viisnurga sisse joonestas ta ühe ruudu ja viisnurkade ümber joonestas ta veel 14 ruutu. Mitu kujundit joonestas Priit kokku?
• Maria joonestas vihikusse 9 nelinurka. Ta poolitas iga nelinurga sirglõiguga nii, et ühest nelinurgast sai 2 kolmnurka. Iga nelinurga tipu juurde joonestas ta ringi. Mitu kujundit on Maria vihikus?

Kolmapäev 6.05

Matemaatika

Täna meenutame tasandlilisi ja ruumilisi geomeetrilisi kujundeid. Need peaksid olema sul liimitud ka vihikusse päris algusesse:

Tasandilised kujundid:

Ruumilised kujundid jagunevad tahukateks (koosneb tahkudest) ja pöördkehadeks (on tekkinud tasandilise kujundi pöörlemisel):

Kui oled unustanud kujundite nimetused, õpi need uuesti selgeks.

Geomeetriliste kujundite kordamiseks mängud:

https://learningapps.org/view1147935

https://learningapps.org/view1147957

Joonista vihikusse pilt, mis koosneb:

• 8 riskülikust (ka ruut on ristkülik);
• ringidest, mida on 4 võrra rohkem kui ruute;
• viisnurkades, mida on 4 korda vähem kui ringe;
• kolmnurkadest, mida on 3 korda rohkem kui viisnurki.

Kujundite joonestamiseks kasuta harilikku pliiatsit, joonlauda ja sirklit (kui sirkel on koolis, kasuta koduseid vahendeid). Värvi pilt.

Loodusõpetus

Loe tv lk 36 käitumisest söögilauas. Roosas ringis on reeglid, mis tuleb meelde jätta. Vali neist reeglitest välja üks ja joonista selle reegli kohta plakat oma vihikusse. Kindlasti pane kirja ka valitud reegel ja kaunista seda reeglit kirjeldava pildiga.

Tee ülesanne tv lk 36. (Kas said 4 vale lauset?)

Loe tv lk 37 pesemisest. Tõmba punase pliitsi ja joonlauaga joon alla lausetele, mis õpetasid sulle midagi uut.

Kontrolli teadmisi mängides mängu:

https://learningapps.org/view1441755

Kui ei saa aru, kuidas mängitakse:
Üleval servas on 2 nuppu "vale" ja "õige". Kui sul on valitud "vale", siis on see nupp sinine ja sa pead otsima üles laused, mis on valed. Kui vajutad nupule "õige" ja see muutub siniseks, pead üles otsima laused, mis on õiged. Kui oled kõik õiged ja valed laused üles leidnud, näed preemiaks multikat.

Järgmiseks nädalaks koosta tv lk 38 oma päevaplaan. Kuigi sinu päevaplaan kindlasti erineb tüüpilisest koolipäevast, kui veel koolimajas õppimas käisid, siis tee ikkagi päevaplaan päeva kohta, kui sul toimub kodus koolipäev.

Viimast korda tuletan meelde projekti, peaks olema valmis tänaseks. Veel ei ole mul võimalust küll neid vaadata, kuid kui kooli kutsun teid, peaks projekt kindlasti kaasas olema.

Loodusõpetuse projekt nr 3

Nelja nädala jooksul uuri kolme erineva toidu koostist ja valmistamist täpsemalt. Selleks vali huvitavad ja maitsvad toidud, mida sinu kodus valmistatakse. Tee kindlaks ja pane kirja, kui palju ja milliseid toiduaineid vaja läheb. Lisa kirjeldus, kuidas valmistatakse, ja võimalusel võta osa koos täiskasvanuga toidu tegemisest. Otsi selle toidu kohta pilte või joonista ise. Kolm retsepti esitada 6. maiks (või kui selleks ajaks kooli veel ei lubata, siis esita kooli tulles) kolmel A4 (väiksel) paberilehtedel (iga toit erineval lehel, igal lehel nimi). Kirjuta käsitsi!

Teisipäev 5.05

Matemaatika

Täna kontrollime eilseid ülesandeid ja kordame veel liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist.

Kontrolli eilseid ülesandeid vihikus.

Pane vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale tänane kuupäev. Lahenda pildilolev ülesanne vihikusse (joonista ka vihikusse ringid ja nooled). Enne uue arvutuse tegemist kontrolli hoolikalt eelmist vastust.

Kui sul on kõik vastusted leitud ja said samuti finišis vastuseks 24, oled ülesande õigesti lahendanud. Kui finiši vastuseni ei jõudnud või takerdusid mõne tehte juures, mida lahendada ei saa (näiteks ei saanud jagada), siis on ees pool viga sisse tulnud. 

Kui kõik vastused on õiged, värvi ringid järgmiselt:

• kui vastus on paarisarv, värvi ring siniseks;
• kui vastus on paaritu arv, värvi ring roheliseks.

Järgmised tekstülesanded on lahendatavad ühe arvutusega, kuid enne lahendamist mõtle hoolikalt, millist arvutustehet tuleb kasutada. Näiteks:

Õmbluskarbis on 35 nööpi. Neid on 5 korda rohkem kui nõelu. Mitu nõela on õmbluskarbis?

1. Mõtle, kumba on rohkem õmbluskarbis - nööpe või nõelu? 
2. Nööpe on 5 korda rohkem kui nõelu.
3. Küsitakse nõelte kohta. Järelikult on nõelu 5 korda vähem kui nööpe.
4. Seega nõelte arvu leidmiseks tuleb hoopis 5-ga jagada, kuigi tekstis oli kirjas "korda rohkem".

Lahendus:

Mitu nõela on õmbluskarbis?

35 : 5 = 7

Vastus: 7 nõela on õmbluskarbis.

Lahenda vihikusse eelmise ülesande alla järgmised tekstülesanded. 

• Ülesannet ümber kirjutama ei pea.
• Kirjuta ette ülesande number ja jäta iga ülesande vahele 3 tühja ruudurida.

1. Doktor Oja juures käis 20 patsienti. Neid oli 4 korda rohkem kui doktor Pajul. Mitu patsienti käis doktor Paju juures?

2. Klassis õpib 15 poissi. Neid on 5 võrra rohkem kui tüdrukuid. Mitu tüdrukut õpib klassis?

3. Ema ostis poest 8 apelsini. Neid oli 4 korda vähem kui ostetud kartuleid. Mitu kartulit ostis ema?

Kehaline kasvatus

Esmaspäev 4.05

Matemaatika

Tänased matemaatika ülesanded on kirjaliku liitmise, kirjaliku lahutamise, korrutamise ja jagamise peale. 

Kirjuta matemaatika vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale tänane kuupäev. Kirjuta ülesanded vihikusse ümber ja lahenda need. Pööra tähelepanu vormistamisele (pildil on õige vormistus)! Kõik liitmised ja lahutamised tee kirjalikult ülesannete alla. Kõik korrutamised ja jagamised tee peast korrutustabelit kasutamata. Ole aus ja arvuta ise, ära lase kellelgi teisel kontrollida! Homme jagan ülesandeid õigete vastustega.

Meenuta tekstülesande lahendamist:

1. Loe tekst läbi mitu korda kuni saad selle sisust täielikult aru. 
2. Mida sa juba tead selle ülesande kohta?
3. Mida tahetakse teada? Leia küsimus.
4. Kui kohe vastust pole võimalik leida, pane kirja vaheküsimus.
5. Pane kirja arvutustehe.
6. Pane kirja järgmine küsimus (või ülesandes esitatud küsimus).
7. Pane kirja arvutustehe.
8. Kirjuta lõppvastus, mida sooviti ülesandes teada saada, täislausega (küsimuse järgi).

Vaata näidisülesannet:

Lahenda eelmise ülesande alla vihikusse tekstülesanded. Lahenda ülesandeid ise ja ära lase kellelgi teisel kontrollida. Homme jagan ülesandeid õigete lahendustega.

• Ülesannet ümber kirjutama ei pea.
• Kirjuta ette ülesande number ja jäta iga ülesande vahele 3 tühja ruudurida.

1. Põllul oli 36 hane. Ronkasid oli 6 korda vähem. Mitu lindu oli põllul kokku?

2. Taavil on kapis 4 sinist mudelautot. Punaseid on tal 6 korda rohkem kui siniseid. Mitu mudelautot on Taavil kokku?

3. Liina korjas 19 siniliiliat. Sinililli korjas ta 26 võrra rohkem. Ülaseid korjas ta 5 korda vähem kui sinililli. Mitu kevadlille korjas Liina kokku?

Eesti keel

Eelmine reede ehk 1. mai oli teil vaba päev. Loe läbi järgnev jutuke 1. maist ja vasta küsimustele kirjalikult harjutuste vihikusse. Pealkirjaks 1. mai, servale tänane kuupäev. Küsimusi ümber kirjutama ei pea. Pane ette küsimuse number ja vasta täislausega.

1. mail on kevadpühad, mil tähistatakse kevade saabumist. Kevadpüha on Eesti riigipüha, seetõttu on koolist ja töölt vaba päev. Kevadpüha kattub nii rahvusvahelise töörahvapühaga kui ka eesti rahvakalendri volbripäevaga.

Töörahvapüha on igal aastal tähistatav rahvusvaheline tähtpäev. Suurem osa maailmast tähistab seda 1. mail.  Töörahvapüha tähistamise traditsioon on alguse saanud 19. sajandil Ameerikast Chicagost. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega. Töörahvapüha juurde kuulunud ametlikud rongkäigud (maiparaad), millest pidid osa võtma õppurid ja töötajad, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja televiisori vahendusel.

Volbripäev on 1. mail. See on eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade (näiteks herneste) külv. Kõige halva eemale peletamiseks tehti tuld (maituli), helistati kellasid, lärmati ning viidi läbi muid rituaale. Lõkked tehti ainult maapinnale. Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad. Kullamaal öeldi, et volbripäeval tulevad pääsukesed. Tormas pidi kartuli volbripäeval maha panema. Volbripäevale eelneb volbrilaupäev ja volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha, tantsitakse ja lauldakse. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. 

1. Milliseid kolme püha tähistatakse 1. mail?

2. Miks ei pea 1. mail kooli ja tööle minema?

3. Kas töölispüha on rahvusvaheline või eesti rahvakalendri tähtpäev?

4. Kust sai alguse töörahvapüha tähistamise traditsioon?

5. Kes pidid maiparaadist osa võtma?

6. Kas volbripäev on rahvusvaheline või eesti rahvakalendri tähtpäev?

7. Kelle auks tähistatakse volbripäeva?

8. Mida külvati eesti kombestiku kohaselt volbripäeval maha?

9. Mida tavaliselt tehakse volbriööl?
10. Joonista pilt volbriööst.