Meenuta mis on täisnurk (tunnis voltisime selle paberist).
Lehe lõpus anna eilsete ja tänaste ülesannete põhjal omale ka hinnang lähtudes sellest, kui kerge või raske oli sul neid lahendada. Tv lk 75-80 "Tarkpea toa" ülesandeid tee ise vabatahtlikult vastavalt oskustele ja huvile.
Kui sa pole veel küsimustikule vastanud:
Et valida järgmiseks nädalaks kordavaid ülesandeid vastavalt selle, mis teile kõige raskem on olnud, ava link ja vali sealt sinu jaoks kõige keerulisemad teemad matemaatikas, mida oleme 2. klassis õppinud. Kui sinu jaoks on kõik väga lihtne olnud, siis vastata ei ole vaja.
Matemaatika 2. klassi teemad on meil praeguseks läbi võetud. Tubli töö! Ülejäänud õppeaasta kuni suvevaheajani kordame seni õpitud teemasid, et need saaksid veel paremini selgeks ja vahepeal ei ununeks. Matemaatika epohh kestab veel selle ja järgmise nädala.
Tee tv lk 72 ül 1.
Tee iga tehte kohta kirjalikud arvutused vihikusse (peakirjaks Tv lk 72 ül 1, 2, servale kuupäev). Pikemate arvutustehete korral tee iga arvutus kirjalikult eraldi ja kirjuta vahevastused töövihikusse tehete kohale "kaussi".
Pea meeles, et:
LIIDETAV + LIIDETAV = SUMMA
VÄHENDATAV - VÄHENDAJA = VAHE
Puuduva liidetava (nii esimese kui teise) leidmiseks lahuta summast olemasolev liidetav.
Näide:
... + 13 = 47.
Puudu on liidetav, seega pean summast lahutama teise liidetava.
Puudu on vähendaja, seega pean vähendatavast lahutama vahe.
87 - 76 = 11
Seega ... kohale kirjutan 11.
Tee tv lk 72 ül 2.
Tee kirjalikud arvutused ruudulisse vihikusse eelmise ülesande alla.
Tee tv lk 72 ül 3.
Kui sa pole veel küsimustikule vastanud: Et valida järgmiseks nädalaks kordavaid ülesandeid vastavalt selle, mis teile kõige raskem on olnud, ava link ja vali sealt sinu jaoks kõige keerulisemad teemad matemaatikas, mida oleme 2. klassis õppinud. Kui sinu jaoks on kõik väga lihtne olnud, siis vastata ei ole vaja. https://forms.gle/qu7QYd3Qpmy8d8qJ9
Loodusõpetus
Täna õpime loodusõpetuses tervislikust toitumisest ja toidukordadest.
Loe tv lk 32. Jäta meelde, milline peab olema tervislik toit ja toitumine.
Vaatle pilti lk 32 ja mõtle, milliseid toite saaksid valmistada nendest toiduainetest.
Tv lk 33 on tervisliku toitumise püramiid. Püramiidi alumises osas on need toiduained, mida tuleb rohkem süüa, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem soovitatavad toiduained. Miks pole õige piirududa vaid püramiidi alumises osas olevate toiduainete söömisega? Lugesid eelnevalt, et toit peab olema mitmekesine ja toituma peab vaheldusrikkalt. Seega tulebki süüa võimalikult erinevaid toite, kuid toidupüramiid näitab, milliseid toiduaineid võiks rohkem ja milliseid vähem süüa.
Tee ülesanne tv lk 34.
Loe tv lk 35 toidukordade kohta. Jäta meelde kolm põhitoidukorda ning milliseid toite peaks nende ajal sööma. Miks vajab laps sagedamini toitu kui täiskasvanu? Miks ei tohi liiga tihti süüa? Milliseid jooke on tervislik juua toidu kõrvale?
Tee ülesanne tv lk 35.
Meeldetuletuseks projekti kirjeldus:
Loodusõpetuse projekt nr 3
Nelja nädala jooksul uuri kolme erineva toidu koostist ja valmistamist täpsemalt. Selleks vali huvitavad ja maitsvad toidud, mida sinu kodus valmistatakse. Tee kindlaks ja pane kirja, kui palju ja milliseid toiduaineid vaja läheb. Lisa kirjeldus, kuidas valmistatakse, ja võimalusel võta osa koos täiskasvanuga toidu tegemisest. Otsi selle toidu kohta pilte või joonista ise. Kolm retsepti esitada 6. maiks (või kui selleks ajaks kooli veel ei lubata, siis esita kooli tulles) kolmel A4 (väiksel) paberilehtedel (iga toit erineval lehel, igal lehel nimi). Kirjuta käsitsi!
Et valida järgmiseks nädalaks kordavaid ülesandeid vastavalt selle, mis teile kõige raskem on olnud, ava link ja vali sealt sinu jaoks kõige keerulisemad teemad matemaatikas, mida oleme 2. klassis õppinud. Kui sinu jaoks on kõik väga lihtne olnud, siis vastata ei ole vaja.
Loe ülesanne mitu korda läbi. Tee omale selgeks, kes on raskem ja kes on kergem. Kasuta ülesande all olevat ruudustikku lisaarvutuste tegemiseks, kui vaja. Kui saad peast arvutades hakkama, ei ole vaja alla ruudustikku arvutust kirja panna.
Enne järgmiste tekstülesannete lahendamist pea meeles, et kirjalikult on võimalik kokku liita rohkem kui kaks liidetavat. Pea meeles, et kirjuta rohkemate numbritega arvud üles poole ja lühemad vähemate numbritega arvud alla poole. Nõnda kirjalikult arvutada mitme tehteliikmega korraga on võimalik ainult liitmise korral (lahutamisel tuleb teha kõik lahutustehted eraldi)! Uuri näidet:
Tee töövihikust lk 71 ül 6.
Kasuta mitme liidetava liitmiseks kirjalikku liitmist, kus kõik liidetavad on korraga üksteise all (eelnev õpetaja näide). Töövihikusse kirjuta arvutustehe üksteise järgi, oma ruudulisse vihikusse tee kirjalik liitmine. Vihikusse pane pealkirjaks Tv lk 71 ül 6. Ära unusta töövihikusse vastust kirjutada.
Sel õppeaastal õpime viimase teemana matemaatikas massiühikuid - gramm, kilogramm ja tonn.
Oleme sel aastal juba õppinud massi mõõtmist ja kilogrammi. 1 kg kaalub näiteks suhkrupakk.
Meenuta:
1 kg - 1 kilogramm
½ kg - pool kilogrammi
¼ kg - veerand kilogrammi
Liivakottidega õppisime juba, et
1 kg = ½ kg + ½ kg
1 kg = ¼ kg + ¼ kg + ¼ kg + ¼ kg
½ kg = ¼ kg + ¼ kg
Jäta meelde:
Järjestades massiühikuid kõige kergemast alustades: gramm, kilogramm, tonn
1 kilogramm on 1000 grammi
1 kg = 1000 g
½ kg (pool kilogrammi) = 500 g
1 tonn on 1000 kilogrammi
1 t = 1000 kg
½ t (pool tonni) = 500 kg
Tee tv lk 68 reeglite kast ja ül 1.
Lahenda ülesanne suuliselt ja vali sobiv massiühik (g, kg, t).
Jahukott kaalub 2 ...
Õun kaalub 150 ...
Kanamuna kaalub 50 ...
Beebi kaalub 5 ...
Karu kaalub 200 ...
Hiir kaalub 20 ...
Võipakk kaalub ¼ ...
Sai kaalub ½ ...
Postkaart kaalub 5 ...
Kaubaauto kaalub 12 ...
Varblane kaalub 30 ...
Kass kaalub 4 ...
Võti kaalub 10 ...
Suur mees kaalub 100 ...
Tee tv lk 69 ül 3.
Kui purgis on 1 kg ehk 1000 g suhkrut ja osa sellest kasutatakse ära, siis lahutatakse.
Tee tv lk 69 ül 4.
Kui kaalu pealt võtta ära Pärtel või Piia, näitab kaal allesjäänud esemete kaalu. Seega kogukaalust lahutades laste kaalu saad allesjäänud esemete kaalu.
Eesti keel
Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Minu vaheaeg, servale kuupäev.
Kirjuta oma eelmise nädala vaheajast tore jutuke. Pane sinna kirja erinevaid põnevaid tegevusi, millega tegelesid. Kellega koos vaheaega veetsid? Kas oli midagi, mida oleksid soovinud teisiti teha? Mis oli kõige meeldejäävam? Seekord ma ei anna ette, mitu lauset kirjas peab olema, kuid jutukest peab olema põnev lugeda. Kui sul on jutt valmis, loe ka ise see üle.
Kui jutuke on valmis ja üle loetud:
tõmba kõigile täishäälikuühenditele punane joon alla.
tõmba kõigile kaashäälikuühenditele sinine joon alla.
tõmba kollasega joon ümber kõigile suurtele algustähtedele (nimede alguses ja lause algused).
joonista vaheaega iseloomustav pilt.
Tuletan meelde, et:
Enam ei pea iga päev päevaraamatusse kirjutama. Ainult siis pane sinna midagi kirja, kui sinuga juhtus midagi väga põnevat või uudset (vähemalt korra nädalas, võib ka rohkem).
Kui sul on veel raamat lugemata, ära unusta sellega tegeleda. Kui sul on raamat läbi, tee lugemisleht ja võta ette uus põnev raamat vabal valikul.
Koolivaheaeg saabub seekord teisiti. ,,Kodukool" on olnud katsumus kogu perele. Õpilased on õppimises iga päev lapsevanema vastutusel. Loodan, et teil on piisavalt tarkust leppida, et õppimise koht asub praegu kodus ning lapsevanema roll on tagada õpitingimused ning tugi. Mõtleme vanale elufilosoofiale, mis ütleb, et inimene õpib kogu elu ...
Tagasiside üldjuhul on olnud positiivne. Keeruline aeg nõuab loovat lähenemist. Lapsed on saanud õppida oma aja ja õppematerjali planeerimist omas tempos. Vähetõenäoline, et laste teadmised selle ajaga katastroofiliselt halveneksid. Pigem omandavad nad uue, teistmoodi õppimise kogemuse.
Keeruline aeg on antud selleks, et mõista, mis on päriselt tähtis. Tervis ongi esimesel kohal, kõik muu tuleb pärast.
Head lapsevanemad! Teil algab koolivaheag 20. aprillist koos lastega!
Ülesannet ümber kirjutama ei pea. Näidisülesannet vihikusse ära kirjuta.
Kõik liitmised ja lahutamised tee kirjalikult.
Kirjuta ette ülesande number (ringis) ja jäta iga ülesande vahele 3 tühja ruudurida.
Lahenda vihikusse järgmised tekstülesanded:
Tiit sõitis eile rattaga 24 kilomeetrit. Täna sõitis ta 3 korda vähem. Mitu kilomeetrit sõitis Tiit kahel päeval kokku?
Kevadel istutasid aednikud peenrale kolme värvi lilli. Valgete õitega lilli istutati 30 tükki. Punaste õitega lilli on 12 võrra vähem kui valgete õitega lilli. Kollaste õitega lilli on 3 korda vähem kui punaste õitega lilli. Mitu lille istutasid aednikud peenrale?
Lapsed viisid ohtlike jäätmete kogumispunkti 98 patareid. Suuri ümmargusi patareisid oli 45. Väikseid patareisid toodi 5 korda vähem. Ülejäänud olid lapikud patareid. Mitu lapikut patareid toodi kogumispunkti?
Õde mõõtis vererõhku 18 naisel. Mehi, kellel ta vererõhku mõõtis, oli 2 korda vähem. Mitmel täiskasvanul mõõdeti vererõhku?
Tüdrukud jooksid 2 staadioniringi, poisid 3 korda rohkem. Mitme staadioniringi võrra jooksid poisid rohkem?
Eesti keel
Tänased harjutused on raamatute kohta.
Tee tv lk 46-47 kõik harjutused (Kas tunned lasteraamatuid? Lemmikraamat). Kindlasti ei ole te kõiki raamatuid lk 46 lugenud, kuid vaata raamatute pilte hoolikalt ja lugedes ole tähelepanelik, siis saad ka loetu põhjal õige raamatu leida.
Järgmisel nädalal on koolivaheaeg. Siis koolitöid tegema ei pea ja ka päevaraamatusse pole tarvis kirjutada. Täna joonista päevaraamatusse pilt sellisest tegevusest, mida kindlasti loodad vaheajal teha. Pärast vaheaega ei pea enam iga päev päevaraamatusse kirjutama. Ainult siis pane sinna midagi kirja, kui sinuga juhtus midagi väga põnevat või uudset (vähemalt korra nädalas, võib ka rohkem). Kiitus tublidele õpilastele ja väga vapratele vanematele/abilistele! Toredat vaheaega!
Täna lahendame ülesandeid kasutades pikkusühikut kilomeeter.
Kirjuta vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale kuupäev. Võrdle (=, <, >). Esimene ülesanne on näidiseks ette tehtud.
Tee tv lk 66 ül 5.
Enne ülesande lahendamist mõtle hoolikalt, mitu korda peab Mikk teed läbima, kui sõidab hommikul kodust suvilasse ja õhtul koju tagasi.
Tee tv lk 66 ül 6.
Tee tv lk 67 ül 7.
Meenuta, mitu meetrit on 1 kilomeetris. Joonisel on arvud meetrites ja sa pead tegema iga 1 km järel kilomeetriposti (tõmba kriips või tee mõni teine märk). Kokku tuleb terve teekond 10 kilomeetrit. Kui viimane kümnes kilomeetripost tuleb kõige lõppu, oled järelikult õigesti lahendanud.
Kilomeeter on pikkusühik. Senini õpitud pikkusühikutest (mm, cm, dm, m) on kilomeeter (km) kõige pikem.
1 km = 1000 m
1 km kaugusel meie koolimajast on näiteks bussijaam, raudteejaam, linnus.
½ (pool) km = 500 m ½ km kaugusel meie koolimajast on näiteks raamatukogu, rahvapargi mänguväljak, politseimuuseum. ¼ (veerand) km = 250 m ¼ km kaugusel meie koolimajast on näiteks meie käsitöö- ja kunstimaja ja Kristallkotkas. ¾ (kolmveerand) km = 750 m ¾ km kaugusel meie koolimajast on näiteks Tarva kuju, teatrimaja ja Kroonikeskus. ⅒ (kümnendik) km = 100 m Peaaegu ⅒ km on meie parkla pikk.
Tee tv lk 64 kasti seest (vaata just õpitud teisendusi) ja ül 1.
Tee tv lk 65 ül 3.
Kasuta ülesande lahendamiseks korrutamist. Kuna kiil lendab 1 h jooksul läbi 30 km ja 30-ga te korrutada veel ei oska, kasuta liitmist.
Tee tv lk 65 ül 4.
Loodusõpetus
Täna õpime loodusõpetuses toidupakenditest.
Tihti on poest ostetud toidud pakendatud toidupakenditesse. Miks kasutatakse toidupakendeid? Milliste poes müüdavate toiduainete puhul ei ole pakendit vaja? Mis on kirjas toidupakenditel? Tutvu kodus erinevate toidupakenditega ja loe, mis seal kirjas on.
Loe tv lk 31 ja täida ülesanne.
Toidukauba nimetus - pakendil tavaliselt kõige suuremalt kirjas, kergelt märgatav.
Kogus - meenuta, milliseid ühikuid õppisime matemaatikas (liitrid, grammid, kilogrammid).
Müügi lõpptähtaeg - tihti pakendil kirjas "parim enne".
Meeldetuletuseks projekti kirjeldus:
Loodusõpetuse projekt nr 3
Nelja nädala jooksul uuri kolme erineva toidu koostist ja valmistamist täpsemalt. Selleks vali huvitavad ja maitsvad toidud, mida sinu kodus valmistatakse. Tee kindlaks ja pane kirja, kui palju ja milliseid toiduaineid vaja läheb. Lisa kirjeldus, kuidas valmistatakse, ja võimalusel võta osa koos täiskasvanuga toidu tegemisest. Otsi selle toidu kohta pilte või joonista ise. Kolm retsepti esitada 6. maiks (või kui selleks ajaks kooli veel ei lubata, siis esita kooli tulles) kolmel A4 (väiksel) paberilehtedel (iga toit erineval lehel, igal lehel nimi). Kirjuta käsitsi!
Lahuta kirjalikult vihikusse ülesanded. Iga tehte kõrvale kirjuta kontrollimiseks liitmistehe, mida arvuta samuti kirjalikult. Lahutamistehte kontrollimiseks liida kokku vahe ja vähendaja. Kui saad summaks sama arvu, mis oli vähendatav, tegid lahutamistehte õigesti.
Näide:
Arvuta:
87 - 36 =
52 - 43 =
97 - 69 =
37 - 34 =
61 - 55 =
Tee tv lk 62 ül 11.
Kõik arvutustehted tee kirjalikult ruudustikus. Kui oled saanud vastuse, kirjuta vastus lehekülje alla ristsõna ruudustikku õige tähe juurest kas paremale või alla.
Meenuta eelmisest nädalast (vajadusel vaata eelmise nädala videosid):
Tee töövihikust: tv lk 61 ül 10 tv lk 60 ül 8 Et arvutada pikemat tehet, pead leidma osade kaupa vahevastuse. Uut arvutust tee kasutades vahevastust. Vahevastuse võid kirjutada ka esimese tehte kohale "kaussi". Näiteks:
tv lk 60 ül 9
Küsimuste kirjutamiseks ei ole ruumi. Tee vajalikud arvutused kirjalikult ja kirjuta lõppu ka vastused mõlemale küsimusele.
Eesti keel
Tee tv lk 45.
Küsi emalt või isalt mõni ostuarve. Kleebi see harjutuste vihikusse. Koosta selle kohta 5 küsimust, millele oleks võimalik leida ka vastused arve pealt. Püüa koostada võimalikult erinevaid küsimusi.
Täna pane päevaraamatusse kirja, kuidas tähistasid või mida tegid lihavõtetel.
Vaata videosid häälega. Pärast iga videot tee ka ise videos nähtud kirjalik arvutamine vihikus läbi (pealkirjaks Kirjalik lahutamine). Kui videost aru ei saanud, vaata seda uuesti.
Arvuta vihikus kirjalikult:
65 - 42 (video näide)
88 - 37
57 - 5
Kirjuta vähendatav ja vähendaja üksteise alla nii, et ühelised ja kümnelised jäävad kohakuti. Nende alla tõmba joonlauaga joon.
Hakka sarnaseid järke lahutama ülevalt alla alustades lõpust ehk ühelistest, pärast ühelisi lahutad kümnelised.
Joone alla saad lahutamistehte vastuse.
Arvuta vihikus kirjalikult:
53 - 28 (video näide)
70 - 24 (video näide)
44 - 36
28 - 9
50 - 15
30 - 3
Kirjuta vähendatav ja vähendaja üksteise alla nii, et ühelised ja kümnelised jäävad kohakuti. Nende alla tõmba joonlauaga joon.
Hakka sarnaseid järke lahutama ülevalt alla alustades lõpust ehk ühelistest.
Pea meeles, et alati lahutad ülevalt alla. Kui lahutada ei ole võimalik, tuleb järgmisest järgust laenata kümneline ja liita ühelistele kümme juurde. Nüüd on võimalik lahutada.
Et laenamine meeles seisaks, tee kümneliste kohale punkt.
Nüüd lahutad ülevalt alla kümnelised. Kui kümneliste kohal on punkt, siis ülemisest kümnelisest on 1 vähemaks võetud. Kui 9 kohal on punkt, pead alumise arvu lahutama 8-st, kui 8 kohal on punkt, pead alumise arvu lahutama 7-st, kui 7 kohal on punkt, pead alumise arvu lahutama 6-st jne. Punkt arvu kohal muudab selle 1 võrra väiksemaks. Seda meeles pidades lahuta ülevalt alla.
Joone alla saad lahutamistehte vastuse.
Kasutades kirjalikku lahutamist tee järgmised tv ülesanded:
Tv lk 58-59 ül 5, 7.
Meeldetuletuseks videodes olnud lahutamised:
Homme on suur reede ja õppetööst vaba päev.
Soovin teile mõnusat nädalavahetust ja toredaid lihavõtteid!
Kui sa täna enam ei mäleta, kuidas kirjalikult liideti, vaata uuesti eilseid videosid.
Täna kirjalikult liites pea meeles, et ülemiseks arvuks kirjuta liidetav, mis on pikem (selles on rohkem numbreid). Siis on lihtsam õigesti liidetavaid paigutada ja summa ei muutu kui liidetavate järjekorda muuta.
Iga arvutustehte vastus kirjuta uue liitmistehte esimeseks liidetavaks (noole järgi).
Tv tv lk 56 ül 2.
Küsimuste kirjutamiseks ruumi ei ole, kuid arvuta järgmistele küsimustele vastused:
Mitu banaani sai teine ahv?
Mitu banaani on esimesel ja teisel ahvil kokku?
Et leida, kas kolmandale ahvile banaanidest jätkus, kasuta võrdlemismärke.
Kirjuta vastus.
Loodusõpetus
Järgnevatel loodusõpetuse tundidel õpime toidust ja toiduainetest.
Jäta meelde, et toitu valmistatakse toiduainetest.
Tv lk 28-29 on õpetus, kuidas teha keedukartuleid hakklihakastmega ja kapsa-porgandisalatit. Loe hoolsalt juhend läbi ja võimalusel proovi ka kodus koos täiskasvanu abiga seda teha. Mõnikord tehakse sarnaseid toite erineva retsepti järgi. Kui sinu täiskasvanud abiline teab teistsugust hakklihakastme retsepti, siis võib ka selle järgi teha. Kui oled proovinud selle toidu tegemise kodus järgi, kirjuta ka päevaraamatusse, kuidas õnnestus, kas midagi asendati teiste toiduainetega või tegite midagi teisiti.
Loodusõpetuse projekt nr 3
Nelja nädala jooksul uuri kolme erineva toidu koostist ja valmistamist täpsemalt. Selleks vali huvitavad ja maitsvad toidud, mida sinu kodus valmistatakse. Tee kindlaks ja pane kirja, kui palju ja milliseid toiduaineid vaja läheb. Lisa kirjeldus, kuidas valmistatakse, ja võimalusel võta osa koos täiskasvanuga toidu tegemisest. Otsi selle toidu kohta pilte või joonista ise. Kolm retsepti esitada 6. maiks (või kui selleks ajaks kooli veel ei lubata, siis esita kooli tulles) kolmel A4 (väiksel) paberilehtedel (iga toit erineval lehel, igal lehel nimi). Kirjuta käsitsi!
Et toidu retsept oleks täpne, lisatakse lisaks toiduainetele ja juhendile ka kogused. Matemaatikas oleme õppinud erinevaid massiühikuid (gramm, kilogramm). Et teada saada, kui palju mõni toiduaine kaalub, on vaja kasutada selleks kaalu. Kaalud võivad olla erinevad.
Tv lk 30 esimesel pildil kasutatakse kaalumisel kaaluvihte. Kaaluvihid võivad olla erinevate raskustega. Kaaluvihtidega kaalumisel kehtib põhimõte, et raskem vajub alla poole ja tõstab kergema üles. Pildil on õunu vähem kui 1 kg, sest kaaluvihiga kauss on all pool kui õuntega kauss. Õunu oleks täpselt 1 kg kui kaalukausid oleksid samal kõrgusel.
Elektrooliliste kaalude puhul kaaluvihte ei kasutata ja aine massi näidatakse ekraanil numbritega. Sellist kaalu näed lk 30 teisel pildil. Ka elektroonilisi kaale võib olla erinevaid.
Uuri, kas sul on kodus toiduainete kaalumiseks mõni kaal?
Osalege "Jänku-Juta" matemaatikavõistlusel! Anna mulle ka märku, kui otsustad oma teadmised proovile panna!
Hea 1.-3. klassi õpilane!
Ootame Sind teaduskooli uuele veebipõhisele matemaatikavõistlusele „Jänku-Juta“.
Võistlus toimub kolmes voorus. Igas voorus antakse Sulle lahendada 5 ülesannet. Paremusjärjestus tuuakse välja kolme vooru kokkuvõttes. Võistluse formaat lubab Sul liituda võistlusega mistahes voorust või osaleda vaid mõnes voorus. Anname välja 10 auhinda: viiele parimale kolme vooru kokkuvõttes, lisaks loosime kõigi osalejate vahel välja viis lisaauhinda! Võitjatega võtame ühendust e-posti teel.
I voor – toimub 8.-10. aprillini
II voor – toimub 13.-15. aprillini
III voor – toimub 16.-18. aprillini
Viktoriin viiakse läbi veebikeskkonnas viktoriinid.ee. Viktoriinist saab osa võtta internetiühendusega arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Igas voorus saab õpilane osaleda vaid üks kord. Viktoriini alustamisel teeb õpilane endale viktoriinid.ee keskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti aadress (isikliku e-posti aadressi puudumise korral palume sisestada lapsevanema oma)). Osalev õpilane vastutab, et tema poolt enda kohta esitatud andmed on õiged ja korrektsed.
Võistlemisest
Võistlus on avatud I voorus 8.-10. aprillini. Selle ajavahemiku jooksul saavad võistlejad korduvalt oma pooleliolevaid ülesandeid täiendada. Vastusekasti saavad õpilased kirjutada ainult arve. Oluline on, et võistleja ei vajutaks "Lõpeta võistlemine" nuppu enne, kui ta on ülesannetega tõepoolest lõpetanud ja kõik vastused üle kontrollinud. "Lõpeta võistlemine" nupule vajutades võistlus sulgub ja võistleja ei saa enam käimasolevas voorus ülesandeid lahendada.
Viktoriinist osavõtt on tasuta!
Pärast iga vooru näevad õpilased viktoriinide keskkonnas oma tulemusi. Õpetajatele avaldame tulemusi koolide kaupa nende kirjaliku sooviavalduse põhjal (kelli.hanschmidt@ut.ee) pärast iga vooru lõppu. viktoriinid.ee lehel sisse logides kuvatakse õpilasele kõik võistlused, millest ta on seni osa võtnud. Võistlusele vajutades avaneb tagasiside vaade, kus õpilane näeb iga ülesande kohta saadud punkte, enda pakutud vastust ja ka õiget vastust.
Lisainfo:
Sisulised küsimused: Maksim Ivanov (matemaatikaõppe peaspetsialist), maksim.ivanov@ut.ee
Täna hakkame teiega õppima kirjalikku liitmist. Kirjalik arvutamine teeb suurte arvudega liitmise palju lihtsamaks, sest selleks on vaja vaid 20 piires arvutamise oskust.
Olen teile teinud kirjaliku liitmise õppimiseks mõned videod (kuula häälega!). Pärast iga videot tee ka ise videos nähtud kirjalik arvutamine vihikus läbi (pealkirjaks Kirjalik liitmine). Kui videost aru ei saanud, vaata seda uuesti.
Arvuta vihikus kirjalikult:
24 + 13 (video näide)
42 + 35
33 + 66
Kirjuta liidetavad üksteise alla nii, et ühelised ja kümnelised jäävad kohakuti. Nende alla tõmba joonlauaga joon.
Hakka sarnaseid järke kokku liitma alustades lõpust ehk ühelistest, pärast ühelisi liidad kokku kümnelised.
Joone alla saad liitmistehte vastuse.
Arvuta vihikus kirjalikult:
56 + 3 (video näide)
72 + 7
84 + 4
Kirjuta liidetavad üksteise alla nii, et ühelised ja kümnelised jäävad kohakuti. Nende alla tõmba joonlauaga joon.
Kui arvus kümnelisi ei ole, siis on selle kohal 0, mida me ei kirjuta.
Hakka sarnaseid järke kokku liitma alustades lõpust ehk ühelistest, pärast ühelisi liidad kokku kümnelised.
Joone alla saad liitmistehte vastuse.
Arvuta vihikus kirjalikult:
38 + 26 (video näide)
64 + 28
29 + 48
Kirjuta liidetavad üksteise alla nii, et ühelised ja kümnelised jäävad kohakuti. Nende alla tõmba joonlauaga joon.
Hakka sarnaseid järke kokku liitma alustades lõpust ehk ühelistest. Kui vastuseks tuleb kahekohaline arv, siis joone alla kirjutad selle vastuse ühelised. Kümnelised jätad meelde ehk kirjutad järgmise järgu kohale "kaussi".
Pärast ühelisi liidad kokku kümnelised. Kui kümneliste kohal "kausis" on meeles mõni arv, liidad ka selle kümnelistega kokku.
Joone alla saad liitmistehte vastuse.
Arvuta vihikus kirjalikult:
56 + 47 (video näide)
46 + 82
29 + 92
Kirjuta liidetavad üksteise alla nii, et ühelised ja kümnelised jäävad kohakuti. Nende alla tõmba joonlauaga joon.
Hakka sarnaseid järke kokku liitma alustades lõpust ehk ühelistest. Kui vastuseks tuleb kahekohaline arv, siis joone alla kirjutad selle vastuse ühelised. Kümnelised jätad meelde ehk kirjutad järgmise järgu kohale "kaussi".
Pärast ühelisi liidad kokku kümnelised. Kui kümneliste kohal "kausis" on meeles mõni arv, liidad ka selle kümnelistega kokku. Kui vastuseks tuleb kahekohaline arv, siis joone alla kirjutad selle vastuse ühelised. Kümnelised jätad meelde ehk kirjutad järgmise järgu kohale "kaussi".
Pärast kümnelisi liidad kokku sajalised. Kui seal on vaid meelde jäetud arv, siis selle toodki joone alla, sest teiste ees on nullid.
Joone alla saad liitmistehte vastuse.
Kasutades kirjalikku liitmist tee järgmised tv ülesanded:
Täna kordame veel täiskümnete ja täissadade liitmist ja lahutamist.
Meenuta suuliselt eelmisel reedel õpitut:
Liidetakse ja lahutatakse sarnaseid järke:
60 + 20 =
440 + 50 =
200 + 600 =
530 + 400 =
650 + 240 =
60 - 30 =
490 - 40 =
800 - 500 =
680 - 300 =
970 - 560 =
Kui kümneliste kokkuliitmisel saad vastuseks 10, siis tuleb üks sajaline juurde (sest 10 kümnelist on 1 sajaline):
860 + 40 =
Tee tv lk 54 ül 6.
Kui on 3 ∙ 100€, siis see teeb 300€.
Kui on 7 ∙ 10€, siis see teeb 70€.
Kui on 1 ∙ 5€, siis see teeb 5€.
Kui on 4 ∙ 1€, siis see teeb 4€.
Kõik kokku liites saad teada, palju raha on kokku.
Tee tv lk 54 ül 7-9.
Loe tekst läbi mitu korda.
Mida sa juba tead selle ülesande kohta?
Mida tahetakse teada? Leia küsimus.
Millise arvutustehtega leian vastuse?
Pane kirja arvutustehe.
Kirjuta vastus täislausega (küsimuse järgi).
Tee tv lk 55 ül 11.
Eesti keel
Loe hoolikalt:
Selle nädala lõpus pühapäeval on ülestõusmispühad. Tegemist on liikuvate pühadega, mis on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Nädalat enne pühi ehk nüüd algavat nädalat nimetatakse vaikseks nädalaks. Kehtib nõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Vaiksel nädalal on suur neljapäev ja suur reede. Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel.
Pühapäeval on ülestõusmispühade 1. püha. Need olid rõõmupühad, mil tehti kingitusi. Seda päeva nimetatakse veel lihavõteteks, kevadpühadeks, kiigepühadeks ja munapühadeks. Ülestõusmispühad on kiriklik nimi, mis meenutab Kristuse surnust ülestõusmist.Lihavõtted sellepärast, et pärast paastu (liha ei söödud alates vastlapäevast) võis jälle liha süüa ehk võtta. Kevadpühaks nimetatakse pühi seepärast, et on alanud kevad. Kiigepühad näitavad kiikumise kommet kevadel. Munadepühad viitavad pühade tähtsamale toidupoolisele.
Lihavõtetel on palju erinevaid sümboleid. Kõige tähtsam kevade sümbol on päike. Kevad toob kaasa päikselisi päevi, soojust ja valgust. Munadepüha märgiks on roheline muru või tärkav vili. Seetõttu kasvatasime ka meie eelmisel aastal klassis muru. On ju roheline kevade ja taimestiku värv ja näitab kevade võitu talve üle. Nagu jõulupuu jõulude ajal, nii on munad lihavõttepühade tunnuseks. Lihavõttepühade hommik algas munade värvimisega, neid kingiti ja vahetati, munade järgi ennustati ja nendega mängiti. Munadepüha üks sümboleid on jänes. Saksamaalt sai alguse arvamus, et jänes tõi majja lihavõttemunad. Sellepärast näemegi pühadekaartidel tihti liikumas jänkukesi, munadekorv käppade vahel.
Suur reede ja ülestõusmispühad on Eesti Vabariigis riigipühad - need korduvad igal aastal, kooli sel päeval minema ei pea ja tavaliselt ei ole ka tööpäev. Ka teil on reedel kodus õppimisest vaba päev.
Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Lihavõtted, servale kuupäev. Küsimusi ümber kirjutama ei pea, kuid vasta neile täislausetega.
1.Kuidas veel nimetatakse
lihavõtteid?
2.Millisel nädalapäeval
peetakse lihavõtteid?
3.Millisel kuupäeval on sel aastal lihavõtted?
4.Nimeta lihavõtete sümboleid.
5.Kuidas su pere tähistab
lihavõtteid?
Täna ei ole vaja päevaraamatusse kirjutada, vaid joonista pilt möödunud nädalavahetuse kõige meeldejäävama tegevuse kohta.
Täna õpime liitma ja lahutama täiskümneid ja täissadu.
Jäta meelde, et liidetakse ja lahutatakse sarnaseid järke:
40 + 30 = 70
240 + 30 = 270
300 + 200 = 500
340 + 200 = 540
340 + 230 = 570
80 - 50 = 30
280 - 50 = 230
700 - 200 = 500
740 - 200 =540
740 - 210 = 530
Kui kümneliste kokkuliitmisel saad vastuseks 10, siis tuleb üks sajaline juurde (sest 10 kümnelist on 1 sajaline):
280 + 20 = 300
Kirjuta vihikusse pealkirjaks Ülesanne, servale kuupäev. Kirjuta ümber ülesanded ja arvuta. Ära unusta õigesti vormistada - kirjuta nii, et sarnased järgud jäävad kohakuti (järgu puudumisel tühi ruut) ning plussid, miinused ja võrdusmärgid jäävad samuti kohakuti.
730 + 200 = 920 - 600 =
580 + 300 = 540 - 300 =
630 + 70 = 380 - 60 =
220 + 60 = 440 - 40 =
Tee tv lk 52-53 ül 1-5.
Ülesandes 4 kirjuta esimene osavastus märgi kohale "kaussi".
Eesti keel
Tee töövihikust lk 44, kaardi ja leppemärgid võid värvida.
Leppemärgid on väikesed pildid või sümbolid, millel on tähendus. Tavaliselt on leppemärgil märgata sarnasust tähendusega. Lehe all tabelis täida temperatuuri osa kraadidega, pilvisus ja sademed pane kirja sõnadega.
Täna kirjuta päevaraamatusse, mis oli sel nädalal kõige keerulisem või kõige lihtsam. Pane ka kirja, kus on lihtsam õppida, kas koolis või kodus, ja miks?
Kiidan sind ja su abilisi, et olete saanud hakkama 3. nädala kodutöödega! Toredat nädalavahetust!
Täna kordame veel arvude järke ning võrdleme arve kuni 1000.
Meenuta järkude asukohti.
Paremalt vasakule lugedes asuvad
ühelised
kümnelised
sajalised
tuhandelised
Mitte kunagi ei jää ükski järk vahele, selle kohal võivad olla numbrid 0-9!
Tee tv lk 47 ül 8.
Tõmba igas reas ring ümber nendele arvudele, mis vastavad mõlemale tingimusele korraga. Igas reas võib olla mitu õiget vastust.
Tee tv lk 48 ül 10.
Arvude võrdlemisel alustatakse suurima järgu võrdlemisest.
Võrdle 566 ja 366. Suurim on sajaliste järk ja 5 > 3, seega 566 on suurem kui 366.
Kui suurim järk on sama, siis võrreldakse järgmist järku liikudes paremale.
Võrdle 566 ja 536. Sajaliste järk on võrdne 5=5. Võrreldes järgmist kümneliste järku 6>3 saan, et 566 on suurem kui 536.
Võrdle 566 ja 563. Sajaliste järk on võrdne 5=5. Järgmine kümneliste järk on võrdne 6=6. Võrreldes järgmist üheliste järku 6>3 saan, et 566 on suurem kui 563.
Tee tv lk 49 ül 11 ja lk 50 ül 12.
Kui 100 cm = 1 m, siis sentimeetreid meetriteks teisendades näitab meetreid sajaliste järk, ülejäänud on sentimeetrid:
489 cm = 4 m 89 cm
690 cm = 6 m 90 cm
209 cm = 2 m 09 cm ehk 2 m 9 cm
94 cm ehk 094 cm = 0 m 94 cm (94 cm sisse ei mahugi ju 100 cm ära)
Tee tv lk 50 ül 13.
Kui korrutamine ja jagamine pole veel selge, ära unusta ka seda igapäevaselt korrata.
Edasi hakkame uue teemana õppima arve tuhandeni. Eelmisel aastal arvutasime kuni sajani ja õppisime järke - ühelised, kümnelised, sajalised. Täna õpime juurde uue järku - tuhandelised.
Inimeste keha mõõtmed on erinevad. Samuti on meie klassis kõik lapsed erineva pikkusega.
Joonista loodusõp vihikusse (keera vihik külili) üksteise kõrvale ühte ritta lapsed pikkuse järjekorras. Joonita neid sinna nii palju, kui mahub.
Meenuta, kui kehalise kasvatuse tunni alguses lapsed seisid pikkuse järjekorras ühes rivis. Kujuta ette, et need joonistatud lapsed on meie klassi õpilased.
Kus asud sina selles rivis? Kas oled eespool või tagapool või umbes keskel? Päris täpne ei pea olema, leia umbkaudne asukoht endale. Kirjuta selle lapse pea kohale oma nimi (võid kirjutada külili, et mahuks paremini ära.
Kes seisab sinu kõrval ja on sinust pikem? Kirjuta tema nimi õige lapse kohale sinu kõrval.
Kes seisab sinu kõrval ja on sinust lühem? Kirjuta tema nimi õige lapse kohale sinu kõrval.
Kas mäletad, kes on klassis kõige pikem? Kirjuta tema nimi kõige pikema lapse kohale.
Kas mäletad, kes on klassis kõige lühem? Kirjuta tema nimi kõige lühema lapse kohale.
(Kui sa oled klassis kõige pikem või kõige lühem, meenuta, kes seisab järjekorras umbes keskel. Kirjuta tema nimi vastava lapse kohale.)
Kui sa tead veel mõne oma klassikaaslase umbkaudset asukoht rivis, kirjuta tema kohale nimi.
Kuidas on võimalik inimeste pikkusi omavahel võrrelda kui nad on peaaegu ühepikkused? Oleme võrrelnud niiviisi ka meie klassi laste pikkusi, kui oli vaja rivistuda üles pikkuse järjekorras. Vastus: seljad vastakuti seistes on kõige lihtsam võrrelda inimeste pikkusi. Pikkuste võrdlemisel saad teada, kes on pikem ja kes on lühem, kuid tegelikke pikkusi teada nii ei saa.
Inimese pikkuse mõõtmiseks on vaja mõõdulinti või mõõdupuud. Miks ei piisa sinu joonlauast sinu pikkuse mõõtmiseks?
Tee töövihikust lk 27 ülesanne (saad teha ainult enda kohta, pinginaabri kohta jäta tegemata). Kindlasti küsi mõne pereliikme abi enda mõõtmisel.
Mõõda või küsi ka oma teiste pereliikmete pikkusi. Kes on peres kõige pikem? Kes on peres kõige lühem? Õpetaja on 169 cm pikk. Kas sinu vanemad on pikemad või lühemad kui õpetaja?
(Mõõtmise ja pereliikmete pikkuste võrdlemise tulemused võid kirja panna ka oma päevaraamatusse: "Täna sain teada, et ...)
