Teisipäev 31.03

Täna kordame veel korrutamist ja jagamist. 

Tee arvutusülesanded:

tv lk 41 ül 17

tv lk 43 ül 21

Tee tekstülesanded:

tv lk 41 ül 15, 16

tv lk 43 ül 22

Võimalusel harjuta 1-5ga korrutamist siin (lehel on 2 harjutust, kui alumine harjutus on valmis, vajuta kontrollimisseks all vasakul olevat ümmargust sinist nuppu):

http://korrutaminejagamine.weebly.com/korrutamine-1-5.html

Võimalusel harjuta 1-5-ga jagamist siin (samuti lehel 2 harjutust):

http://korrutaminejagamine.weebly.com/jagamine-1-5.html

Kirjuta matemaatika vihikusse pealkirjaks Kordamine, servale kuupäev.

Kirjuta ülesanded vihikusse ümber ja lahenda need korrutustabeli abita. Ole aus, sest need ülesanded on selleks, et sa ise teada saaksid, kas on korrutamine ja jagamine juba selge. Ära unusta ka õpitud vormistamisreegleid. (Pildile vajutades saab selle suuremaks.)

Võta värviline pliiats või värviline tindipliiats ning kontrolli vastuseid korrutustabeli abiga. Kui eksisid rohkem kui 5 korral, tuleks sul peast korrutamist ja jagamist veel harjutada.

Homsest hakkame matemaatikas õppima uut teemat, kuid siiski ära unusta igapäevaselt korrutamist ja jagamist korrata!

Kehaline kasvatus

Tee järgmisi liikumisülesanded vastavalt võimalusele, vajadusel võib harjutusi kohendada. Kui ei ole võimalust või kohta neid ülesandeid teha, korda eelmise nädala harjutusi.

Tunni eesmärk: rõõmu tundmine liikumisest/sportimisest ja koostööst pereliikmetega.

Tunni ülesanne: liikumisoskuste õppimine ja iseseisva töö oskustega toimetulek.

Vajalikud abivahendid:

• 10 asja/eset, mida saad visata. Ole leidlik ja otsi need kodu ümbrusest
• Väike puuoks. Ära murra seda puu küljest, vaid otsi maast
• Ämber/karp/korv
• Vaip/matt
• Kell/telefon

Märkus: riietu vastavalt ilmastikule. Kutsu ema/isa või õde/vend ka kaasa. Las nad loevad Sulle ette, mida on vaja teha, ja liiguvad Sinuga kaasa.

Ohutus: ülesannet soorita iseseisvalt või ainult koos oma pereliikmetega. Väldi liigseid kontakte, ülesande sooritamiseks ära kutsu õue oma sõpru ega klassikaaslasi!

Ringtreening 5 jaamaga.

Ettevalmistused tunni läbiviimiseks:

Kõigepealt on vaja ringtreeningu rada valmis sättida.

Moodustage õues/aias üks mõtteline ring, kus jaamade vahe on kuskil 20 sammu. Tähista iga jaam käepärast valitud esemega (tool, reha, suur kivi vms). Puuoks ja vaip/matt on juba olemas.

Ettevalmistav osa: jookse 2 rahulikku soojendusringi mööda ringtreeningu rada.

Nüüd võid alustada tunniga.

1. Tuuleveski

Kõikide ringide ajal tee seda harjutust 1 minuti jooksul. Seisa jalad õlgade laiuselt harkis. Üks käsi pane puusa, teine tõsta sirgelt üles ja tee õhus ringe. Suurenda veidi kiirust. See käsi on tuuleveski tiib ja puudutab liikumisel kord kõrva, kord jalga. Olenevalt tuule suunast liigub käsi tagant ette ja vastupidi. Tee sama ka teise käega. Nüüd tee ringe mõlema käega korraga.

2. Konnahüpped

Kõigepealt on konn kükkis, koivad hästi kõverdatud - siis äkki hüppab konn üles ja lendab õhus sirgete, pisut harkis koibadega. Lõpuks langeb konn jälle kükki. Hüppamine ja krooksumine konna moodi (6-10 korda).

3. Täpsusvisked

Aseta ämber/karp/korv maha. Pane viskamisasjad joone juurde. Nüüd astu 2-4 pikka sammu ämbrist ja aseta puuoks jooneks maha. Viska joone tagant iga ese/asi ühekaupa anumasse. Seejärel korja esemed kokku ja pane joone juurde tagasi. (Ema/isa/vanaema/vanaisa võivad kaugemalt visata!)

4. Varblaste hüpped kohapeal

Varblased ei oska kõndida, vaid hüppavad. Hoia käed tiibade moodi külgedel ja hüppa kikivarvul varblase moodi. Võid ka säutsuda. Tee 20-50 hüpet.

5. Nina puudutab põlve

Aseta maha vaip/matt. Painuta kummagi põlve juurde 15 korda. Istu maha nii, et jalad moodustavad kolmnurga, käed tõsta ette. Kummardu ette, haara pahkluust kinni ja püüa ninaga paremat põlve puudutada. Tõuse istesse. Kummardu ette, haara pahkluust kinni ja püüa ninaga vasakut põlve puudutada. Soorita harjutust sujuvalt ilma nõksutamata. Soovitav on selg hoida sirgena ja põlved kergelt painutatult.

Lõpetav osa:

Seisa sirgelt, tõsta käed üles, siruta end välja ja hinga sügavalt sisse. Seejärel kõverda jalad põlvedest, kalluta keha ette ja hinga aeglaselt sügavalt välja. 

Mõnusat tegutsemist!

Tervitades

õpetaja Lembe

Esmaspäev 30.03

Matemaatika

Täna jätkame korrutamist ja jagamist kordavate ülesannetega.

Tv lk 39 ül 10.

Pööra tähelepanu sellele, et kirjutad välja arvud, mis jaguvad mõlemate arvudega. Näiteks kui on küsitud arve, mis jaguvad 2 ja 3-ga, siis too välja arvud, mis jaguvad nii 2 kui ka 3-ga (näiteks 6, 12 ...). 

Tv lk 39 ül 11.

Raamatute jagamine pakkidesse on nagu pliiatsite jagamine võrdsetesse hunnikutesse.

Tv lk 39 ül 12.

Pea meeles, et kui on "korda suurem", siis korrutatakse, kui on "korda vähem", siis jagatakse!

Tv lk 40 ül 13, 14.

Korda veel iseseisvalt ja vanematega peast korrutamist ja jagamist!

Eesti keel

Kontrolli reedest lisaharjutust tv lk 42:

Tee tv lk 43 mõlemad harjutused.

Mõistatuste harjutuse vastused on piltidel, ühte pilti vaja kasutada kahel korral. Vasta täislausetega!

Eseme kirjeldamise harjutuses pärast oma eseme joonistamist kirjelda seda küsimuste abil vastates küsimustele täislausetega. (See on .... Sellega saab... )

Kui harjutus on valmis, mängi äraarvamismängu: iseloomusta oma eset pereliikmele kirjeldavate lausete abil ja lase tal ära arvata, mida sa kirjeldasid.

Teadaanne

Tere!

Distantsõpe haridusastustes jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, kuid tõenäoliselt pikendatakse seda veelkord kuni aprilli lõpuni.
Koolivaheaeg toimub tavapärasel ajal ehk 20.-26. aprillini.


Olge terved!

Haridus- ja Teadusministeerium

Reede 27.03

Matemaatika

Ka täna kordame veel korrutamist ja jagamist kuni 5-ga.

Töövihikus järgmine osa ongi kordamiseks. Me jätame mitmed ülesanded ka vahele - palun ära tee neid kodus iseseisvalt ära, sest neid teeme koos, kui kooli tagasi tuleme.

Tee ülesandeid tv lk 35 ül 1-3, lk 37 ül 8, lk 38 ül 9.

Kui korrutamine ja jagamine peast veel ei õnnestu, kindlasti õpi veel. Lase ka vanematel igapäevaselt küsida korrutamist ja jagamist kuni 5-ga.

Eesti keel

Alusta esmaspäeval tehtud kordamisharjutuste kontrollimisest tv lk 40-41.

Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Harjutus ja servale kuupäev 25.03.

Kirjuta vihikusse lause ümber ja pane selle alla kirja küsimused, mis algavad etteantud sõnadega. Ära unusta õiget lauselõpumärki ja ole tähelepanelik ärakirjas! Küsimustele vastata ei ole vaja.

Väike Tiia jalutab koeraga ümber maja.

Kus ...

Kellega ...

Missugune ...

Vanaema ja lapselaps panevad saia sisse palju rosinaid.
Kes ...
Mida teevad ...
Millesse ...

Kiire auto kihutab mööda maanteed.
Mis ...
Missugune ...
Kus ...

Tee lisaharjutusi võõrsõnade kohta tv lk 42 nii palju kui oskad. Õigeid vastuseid jagan järgmisel esmaspäeval.

Loodetavasti oled ka terve selle nädala kenasti päevaraamatut täitnud. Tänase päeva kohta ei ole vaja kirjutada, vaid joonista üks väga ilus pilt ühest möödunud nädala tegevusest või sündmusest, mis sulle kõige rohkem meeldis.

Esmaspäeval saad jätkata päevaraamatu kirjutamist. Kui sul pole enam mõtteid, millest kirjutada, siis kindlasti loed sa ka kodus mõnda raamatut. Päevaraamatusse võid ka kirja panna paari lausega, mida said loetud raamatu kohta päeva jooksul teada.

Kahjuks niipea me koolis veel ei kohtu. Kui on raskusi või küsimusi seoses koolitöödega, võib mulle julgelt helistada või kirjutada!

Soovin teile kaunist ja päikesepaistelist nädalavahetust!
Suur kiitus kõigile kodus õppijatele ja nende õpetajatele/abistajatele! 

Neljapäev 26.03

Matemaatika

Täna kordame veel korrutamist ja jagamist kuni 5-ga.

Korda kuni 5-ga jagamist siin:
https://learningapps.org/view9915070

Tee tv lk 34 ül 6, 7.
Ära unusta, jagamist kontrollitakse korrutamise abil, lahutamist kontrollitakse liitmise abil (ikka tagant ettepoole).

Järgmised tekstülesanded on korrutamise ja jagamise kohta.
Kirjuta vihikusse pealkirjaks Tekstülesanded, servale kirjuta tänane kuupäev 26.03.
Ülesannet EI OLE VAJA ÜMBER KIRJUTADA. Pane vihikusse kirja:

• Küsimus
• Arvutus
• Vastus (täislausega)

Kui on vaja leida vastus läbi mitme küsimuse, siis pane kirja:

• Küsimus
• Arvutus
• Järgmine küsimus
• Arvutus
• Lõppvastus (täislausega)

1. Maale sõites maksid Piia, Pärtel ja Paul sõidupiletite eest kokku 15 eurot. Kui palju maksis üks pilet?

2. Bussis on kokku 36 istekohta. Vabu kohti on 4 korda vähem. Mitu istekohta on hõivatud?

3. Metsalagendikul nägid lapsed 3 kitse ja 4 rähni. Mitu jalga on kitsedel ja rähnidel kokku?

Kolmapäev 25.03

Matemaatika

Tänase tunni teema: jagamine 5-ga.

Korda kuni 4-ga jagamist siin:

https://learningapps.org/view9824211

Loodetavasti oled praeguseks saanud juba kuni 5-ga korrutamise pähe, sest ainult siis õnnestub jagamine kergemini.

5-ga jagamist õpi nii, nagu eelnevatel päevadel 3 ja 4-ga jagamis.

Täna tee ülesandeid tv lk 32-33 ül 1-5.

Loodusõpetus

Selleks, et korrata õpitud kehaosi, tõuse püsti ja katsu järgmisi kehaosi:

RIND, NINA, MEELEKOHT, HUULED, TUHARAD, HAMBAD, SELG, OIM, KULM, PUUSAD, KUKAL, TURI, OTSMIK, ÕLAD, JUUKSED, SILM, KÕHT, PÕSK, LÕUG, SUU, KÕRV, LAUP.

Kui võimalik, lase oma pereliikmel kehaosi küsida (tv lk 18-19).

Sul on 2 kätt ja 2 jalga. Täna õpi käe- ja jalaosad tv lk 21-22.

Joonista vihikusse on labakäe ja labajala kuju - pane labakäsi vihikulehele ja tõmba pliiatsiga joon ümber, sama tee labajalaga. 

Kirjuta kummagi kujutise peale võimalikult palju tegevusi, mida sa tänu käte ja jalgade olemasolule teha saad (käe kujutise peale tegevusi kätega, jala kujutise peale tegevusi jalgadega).

Tee ülesanded tv lk 23.

Korda inimese kehaosi siin:

https://www.purposegames.com/game/bd12d92b10

Teisipäev 24.03

Matemaatika

Tänase tunni teema: jagamine 4-ga

Korda kuni 3-ga jagamist siin:

https://learningapps.org/view9823110

Neljaga jagamisel kehtivad samad reeglid, nagu kõigi teiste arvudega jagamisel:

• Jagades asju 4-ks võrdseks osaks, peab igas osas olema sama palju asju. 

Tee tv lk 30 ül 1.

• 4-ga jagamisel kasuta pähe õpitud korrutustabelit või hakka nelja mahutama arvu sisse.

Näiteks:

20 : 4

Kui 4-ga korrutamine on peas: Mis arvu peab korrutama 4-ga, et vastus oleks 20? 

4 ∙ 5 = 20, järelikult 20 : 4 = 5

Kui korrutustabel ei ole veel peas: Loenda, mitu korda mahub neli 20 sisse. 

4 (1 kord), 8 (2 korda), 12 (3 korda), 16 (4 korda), 20 (5 korda) - järelikut 20 : 4 = 5

• Jagamistehet kontrolli korrutades tagant poolt ette poole.

20 : 4 = 5, sest 5 ∙ 4 = 20

Tee tv lk 30 ül 2, lk 31 ül 6.

Järgmised ülesanded on tekstülesanded. Tuletan meelde, et tekstülesande lahendamiseks:

1. Loe tekst läbi mitu korda. 
2. Mida sa juba tead selle ülesande kohta?
3. Mida tahetakse teada? Leia küsimus.
4. Millise arvutustehtega leian vastuse?
5. Arvutan.
6. Kirjutan täislausega vastuse (küsimuse järgi).

Tv lk 31 ül 3.

Loe kõigepealt ülesanne mitu korda läbi. Kui oskad ise lahendada, tee seda. Kui ei oska, loe õpetaja suunatud küsimusi siit edasi.

Kui klaase ja taldrikuid ei ole sama palju, kuid igale sööjale on vaja 1 klaasi ja 1 taldikut, siis osad nõud jäävad üle. Kumbasid jääb üle - kas klaase või taldrikuid?

Vaja läheb väiksema arvu järgi 16 klaasi ja 16 taldrikut. Kui kasutaks 24 klaasi, siis taldrikuid ei piisaks iga klaasi juurde, sest taldrikuid on vähem.

Neljakohalistesse laudadesse jagamiseks arvuta 16:4=

Ära unusta täislausega vastus kirjutada.

Tv lk 31 ül 4.

Loe kõigepealt ülesanne mitu korda läbi. Kui oskad ise lahendada, tee seda. Kui ei oska, loe õpetaja suunatud küsimusi siit edasi.

Kui kahvleid oli 4 korda rohkem kui nuge, siis järelikult oli nuge 4 korda vähem kui kahvleid. 

Korda vähem - tuleb jagada! Esimese arvutusega saad teada nurgade arvu.

Sarnaselt eelmise ülesandega ei ole nuge ja kahvleid võrdselt. Kumba jääb üle? Kumba arvu peab jagama, et inimesed saaksid nii noa kui ka kahvi. Kirjuta teine tehe ja arvuta.

Ära unusta täislausega kirjutada viimane lõppvastus.

Tv lk 31 ül 5.

Abiks tekstülesannete lahendamisel võid joonistada kõik vajalikud lauad (4-kohalised), noad, kahvlid, lusikad, taldrikud, õhupallid!

Kunstiõpetus ja vormijoonistamine

Õpetaja Gittalt ülesanded kunstiõpetusse ja vormijoonistamisesse. Mõlemad tööd teostada A4 (väiksele) paberile ja värviliste pliiatsitega:

• Kunstiõpetuses: Värvipliiatsitega joonistada pilt "Kevadlinnud".
• Vormijoonistamises: Peegeldada paberi keskelt pikuti joonistatud joone abil ringe, ruute
• ja kolmnurke. 

Kehaline kasvatus

Õpetaja Lembelt uued ülesanded kehalisse kasvatusse:

Esmaspäev 23.03

Matemaatika

Tänase tunni teema: jagamine 3-ga.

Kui 2-ga jagamisel jaotati asju 2 võrdsesse hulka, siis 3-ga jagamisel tuleb jaotada asju 3 võrdsesse hulka.

• Sul on 18 hambatikku ja need tuleb jaotada 3 hunnikusse nii, et igas hunnikus on sama palju hambatikke. Mitu tikku igas hunnikus on? Kui saadud vastuse korrutad 3-ga, kas saad vastuseks 18?
• Sul on 9 nööpi ja need tuleb jaotada 3 hunnikusse nii, et igas hunnikus on sama palju nööpe. Mitu nööpi igas hunnikus on? Kui saadud vastuse korrutad 3-ga, kas saad vastuseks 9?

Tee tv lk 28 ül 1.

Kui sul on 3-ga korrutamine selge, siis oskad ka jagada 3-ga. 

Näiteks 21 : 3 = ? 

Mõtle: mis arvu ma korrutan 3-ga, et saaks vastuseks 21?

3 ∙ 7 = 21 

Järelikult 21 : 3 = 7, sest 7 ∙ 3 = 21

Kui sul 3-ga korrutamine veel päris peas ei ole, siis loenda sõrmedel, mitu korda mahub 3 mingi arvu sisse.

Näiteks 21 : 3 = ? 

Võta sõrmed appi ja hakka loendama liites igal korral 3 juurde, kuni saad vastuseks 21.

3 (1 kord), 6 (2 korda), 9 (3 korda), 12 (4 korda), 15 (5 korda), 18 (6 korda), 21 (7 korda).

Järelikul 3 mahub 21 sisse 7 korda. Seega 21 : 3 = 7

Tee tv lk 28 ül 2, lk 29 ül 6.

Järgmised ülesanded on tekstülesanded. Tuletan meelde, et tekstülesande lahendamiseks:

1. Loe tekst läbi mitu korda. 
2. Mida sa juba tead selle ülesande kohta?
3. Mida tahetakse teada? Leia küsimus.
4. Millise arvutustehtega leian vastuse?
5. Arvutan.
6. Kirjutan täislausega vastuse (küsimuse järgi).

Tee tv lk 29 ül 3, 4, 5. 

Vajadusel kasuta abivahendeid, kleepsude asemel võivad olla ka nööbid abiks. 

Igas ülesandes esimesele reale kirjuta arvutustehe, teisele reale vastus.

Eesti keel

Tee kordavaid harjutusi tv lk 40 h 1-4.

PS. Ära unusta, et tänase päeva kohta tuleb päevaraamatusse jälle kirjutama hakata. Jätka päevaraamatu kirjutamist terve nädala. Kui sul ei tule mõtteid, mille kohta kirjutada, siis pane kirja, millest täna õppima pidid ja kas see oli sinu jaoks raske või lihtne.

Reede 20.03

Eesti keel

Me oleme palju õppinud sõnu, mis vastavad küsimusele missugune?. Selliseid sõnu nimetatakse omadussõnadeks, sest need näitavad omadust. 

Saan küsida:

• Missugune on auto?
• Missugune on laps?
• Missugune on raamat?
• Missugune on ilm?

Kõik vastused nendele küsimustele on omadussõnad.

Näiteks: punane, kiire, tark, usin, põnev, paks, mõnus, soe - kõik sõnad vastavad küsimusele missugune?.

Tee tv lk 39 h 1-2

Kirjuta harjutuste vihikusse pealkirjaks Omadussõnad.

Kirjuta enda, ühe oma pereliikme ja oma kodu kohta omadussõnu - igaühe kohta vähemalt 5 sõna, mis vastavad küsimusele missugune?. Võid teha mõistekaardi (päikese moodi skeem) või kirjutada sõnad üksteise järgi eraldades komaga. Katsu sõnu mitte korrata!

Matemaatika

Korda 1-5-ga korrutamist: kirjuta vihikusse pealkirjaks Kordamine ja servale kuupäev. Kirjuta üksteise alla 10 erinevat korrutamistehet ja kirjuta neile järgi vastused (ära kasuta korrutustabeli abi). Kirjuta kõrvale tulpa veel 10 ülesannet ja lahenda need. Kontrolli värvilise pliiatsiga ja korrutustabeli abil. Kui pidid palju parandusi tegema, siis on tarvis veel õppida. Ole aus! See kordamisharjutus on ainult selleks, et sa ise teada saaksid, palju sul veel õppida on vaja.

Kui midagi tehakse pooleks, tähendab, et see jaotatakse kaheks võrdseks osaks. 

• Jagan kommihunniku pooleks enda ja sõbra vahel. Mõlemad peavad saama sama palju komme.
• Jagan pliiatsihunniku pooleks. Mõlemasse hunnikusse peab jääma sama palju pliiatseid.
• Murran paberi pooleks. Mõlemale poolele peab jääma sama palju paberit sarnaste mõõtudega.

Kui jaotan pooleks, siis jagan 2-ga!

Tee tv lk 27 ül 4, 5.

Täida ka tänase päeva kohta päevaraamatusse. Nädalavahetuse kohta kirjutada ei ole tarvis.

Alates järgmisest nädalast alustame matemaatika epohhiga ehk igal hommikul on matemaatika tunnid.

Olete olnud sel nädalal väga tublid! Ilusat nädalavahetust!

Neljapäev 19.03

Eesti keel

Alusta eilsete ülesannete kontrollimisest tv lk 34-35 (et pilti suuremalt näha, vajuta pildile):

Täna hakkame õppima liitsõnu. Liitsõna koosneb mitmest sõnast, mis on kirjutatud kokku. Igal sõnal on ka eraldi tähendus, kuid kui need kokku kirjutada, saame tihti teise tähendusega sõna. 

Näiteks: 

kool + kell = koolikell

mets + siga = metssiga (kaashäälikuühendi reegel ei kehti, sest liitsõnal jäävad kõik tähed alles)

laps + laps = lapselaps

Tee töövihikust lk 38 h 1, 2, 3. 

Harjutus 3 järgi kirjuta harjutusest 2 liitsõnad vihikusse nii, et kirjuta igale reale eraldi liitsõna ja millistest sõnadest see koosneb. Näiteks: rahvariietes = rahvas + riie. Pealkirjaks Harjutus.

Mõnikord harjutused internetilehtedel ei pruugi tööle minna (nagu ka eilne vastand- ja sarnase tähendusega sõnade kohta esimese lingi all). Põhjus ei pruugi olla arvutis või telefonis, vaid selles, et lehed (serverid) on üle koormatud, kuna kasutajaid on palju. Tuletan meelde, et need internetis olevad harjutused või mängud on vabatahtlikuks kordamiseks ja pole hullu, kui jäävad tegemata.

Kolmapäev 18.03

Eesti keel

Täna kordame õpitud teemasid - vastand- ja sarnase tähendusega sõnad.

Tee tv lk 34-35 h 1-5.

Nii arvutis kui ka telefonis saad teha harjutust: 

https://learningapps.org/watch?v=pgu93gda3 (vajuta õige kasti peale)

Loodusõpetus

Täna pidi olema loodusõpetuses kontrolltöö. Selle teeme järgi, kui oled tagasi kooli tulnud. 

Enne uue teema õppimist kontrolli, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

1. Missugused on ilma põhitunnused? Nimeta 4.
2. Millega mõõdetakse temperatuuri?
3. Mis on tuul?
4. Missuguseid sademeid tunned? Nimeta 4.
5. Mida sajab siis, kui väljas on miinuskraadid? Aga kui on plusskraadid?
6. Missuguse ilmastikunähtuse korral on väga tugev tuul? See võib tekitada purustusi, murda puid ja lõhkuda katuseid.
7. Missuguse ilmastikunähtuse korral on õhus tillukesed veepiisad? See esineb tavaliselt hommikuti ja õhtuti. Siis on halb nähtavus.
8. Missugune ilmastikunähtus tekib tugeva vihma ja tuule ajal? Taevas muutub valgeks ja kostub müristamist. 
9. Mis tekib varahommikul ja õhtul rohule? See tekib siis, kui niiske õhk puutub kokku jahtunud pinnaga. 
10. Missugune ilmastikunähtus on siis, kui vihmasaju ajal paistab päike? On seitsmevärviline. 
11. Missuguse ilmastikunähtuse korral on väga kaua või tugevasti sadanud ja vesi ei suuda maapinda imbuda? Võib tekkida ka lume sulamisel.

Uue teemana hakkame õppima inimese välisehitust. 

Loe tv lk 17.

Võrdle lk 17 olevate loomade ja inimeste välisehitust. Tee (valgete lehtedega) vihikusse venni diagramm. Selleks tee sirkliga 2 ringi, mis osaliselt kattuvad. Vasakpoolse ringi valgesse osasse kirjuta kehaosad, mis on ainult loomal. Parempoolse ringi valgesse osasse kirjuta kehaosad, mis on ainult inimesel. Ühisesse (pildil kollasesse) alasse kirjuta, missugused kehaosad on nii inimesel kui ka loomal sarnased. Pealkirjaks pane Välisehitus. Vaata venni diagrammi näidist minu lisatud pildilt (oma vihikus ei ole vaja ühist osa kollaseks värvida):

Õpi selgeks inimese kehaosad (kere ja pea) tv lk 18-19. Lahenda ülesanded lk 18, 20. 

Mängu näoosade kordamiseks saab mängida nii telefoni kui ka arvutiga siin:

https://www.purposegames.com/game/c952aa87c6

PS. Ära unusta ka tänase päeva kohta päevaraamatut teha!

Teisipäev 17.03

Eesti keel

Kuidas möödus eile koduõppe päev? Selleks, et sinu tunded ja mõtted meeles oleksid ka siis, kui tagasi kooli tuled, hakkame kirjutama päevaraamatut:

• Kirjuta paberile või vihikusse pealkirjaks eilne kuupäev (16. märts 2020).
• Pane kirja oma mõtted ja tunded, mis tekkisid eile koolitöid tehes. Kuidas algas sinu koduse koolipäeva hommik? Kas õppisid üksinda või oli sul abilisi? Kas ülesanded valmistasid raskusi? Milliseid tundeid veel kodus õppimine tekitas?
• Kõigile küsimustele vastama ei pea, pane kirja nii, nagu jutustaksid oma koduõppe päevast. Kui vastad küsimustele, siis kindlasti täislausetega. Pane kirja vähemalt 5 lauset. Kui soovid, võid ka pildi juurde joonistada, et päevaraamat näeks ilusam välja.

Päevaraamatusse tuleb sul kirjutada nende punktide järgi iga päeva kohta esmaspäevast reedeni. Tänase päeva kohta võid juba kirjutada täna, kui kõik kooliülesanded on lahendatud. Uueks pealkirjaks tuleb siis tänane kuupäev ehk 17. märts. Kui kirjutad üksikutele paberilehtedele, tuleb need hiljem kokku köita raamatuks (augud servadesse ja pael läbi, kiirköitja vahele või muud moodi, küsi selleks ema või isa abi).

Kui töötad arvutis, saad eilse teema "Lähedase tähendusega sõnad" kordamiseks teha harjutust siin:

https://webzone.ee/tiia_e_testid/eesti%20keel_2.%20klass/samatahendusega_sonad_paarid.htm 

(lohista parempoolsest tulbast sõnad sarnase tähendusega sõnade peale vasakus tulbas). Pole probleemi, kui arvutis töötada ei saa ja see harjutus jääb tegemata.

Kui eile kordasime lähedase tähendusega sõnu, siis täna hoopis vastandtähendusega sõnu. Vastandtähendusega sõnad on sõnad, mis on tähenduselt vastandid. Näiteks suur-väike, põnev-igav, räägib-vaikib.

Tee töövihikust lk 32-33 h 1-5.

Võimalusel uuri emalt või isalt, mida võiksid harjutuses 4 vanasõnad tähendada?

Harjutuses 5 on vaja ühendada vastandvärvid. Selleks kasuta pildil olevat värviringi - täpselt üksteise vastas olevad värvid ongi vastandvärvid.

Lõpetuseks võid harjutada vastandsõnu siin:

https://webzone.ee/tiia_e_testid/eesti%20keel_2.%20klass/vastandsonad_paarid.htm

See harjutus on sarnane selle harjutusega, mille lingi varem siia panin. Kahjuks võimalik vaid arvutis teha.

PS. Ära unusta päevaraamatut ka tänase kohta teha ja vaata üle, millise postituse tegi eile õpetaja Lembe kehalise kasvatuse kohta. Loeme kodus ka raamatut!

Kehaline kasvatus

Tere!

Palun tuleta meelde, milliseid harjutusi me oma kehalise kasvatuse tunnis oleme teinud, ja proovi neid kodus iseseisvalt järgi teha!

TEE KÕIKI HARJUTUSI 10 KORDA!

1. KÄTERINGID
2. KERERINGID
3. KÕND PÖIDADEL
4. KÕND KANDADEL
5. PÕLVETÕSTEJOOKS KOHAPEAL
6. HARKI-KOKKU HÜPPED
7. VEERE SELJAL (TEE JÄRGMISED HARJUTUSED PEHMEMAL PINNAL, NÄITEKS VAIBAL)
8. KASSIKÜÜR - selg nõgusaks ja küüru
9. RÕÕMUS KOER - liputan saba
10. ”PISSIV KOER” - tõstan kõverdatud jalga puusast kõrvale
12. TURISEIS - jalad üleval
13. ADER - jalad üle pea
14. Küsi vanematelt 2 plastikust pudelit, täida need veega ja keera kork kõvasti peale! Soorita neid harjutusi, mida tunnis tegime hantlitega ja veepudelitega - tõsta käed ülesse, seejärel vii käed kõrvale ning lõpuks lase käed vaikselt alla.
15. Mõtle ise (küsi lähedastelt) vahvaid harjutusi juurde! Kui taas kokku saame, näitad teistelegi!

Proovi iga päev ka õues (oma aias) liikuda või koos vanematega looduses matkata.

Edu!

Tervitades
õpetaja Lembe

Esmaspäev 16.03

Eesti keel

Hakkame õppima/kordama lähedase tähendusega sõnu, millega oleme tutvunud juba varemgi. 

Tv lk 31 h 1, 3, 2 (kirjuta harjutus 2 ka vihikusse).

Juhuks kui harjutus 3 valmistab raskusi, lisan siia mõned lähedase tähendusega sõnad loomade kohta. Vali neist sobivad (ei ole õiges järjekorras): haavikuemand, käbikuningas, kanavaras, võsavillem, mesikäpp, susi, päntajalg, pikk-kõrv, välejalg, päts, ott, tuttsaba, metsakutsa, vanakaval, hallivatimees, pähklipureja, kriimsilm, reinuvader, jänku.

Matemaatika

Korda 1-5-ga korrutamist: kirjuta vihikusse pealkirjaks Kordamine ja servale kuupäev. Kirjuta üksteise alla 10 erinevat korrutamistehet ja kirjuta neile järgi vastused (ära kasuta korrutustabeli abi). Kirjuta kõrvale tulpa veel 10 ülesannet ja lahenda need. Kontrolli värvilise pliiatsi ja korrutustabeli abiga. Kui pidid palju parandusi tegema, siis on tarvis veel õppida.

Uue teemana hakkame õppima jagamist. Selleks võta lauale pliitsid, nööbid või midagi muud, mida on palju ja saab jagada erinevatesse hunnikutesse.

• Sinu ees on 8 pliitsit. Proovi neid jaotada 2 võrdsesse hunnikusse. Mitu pliiatsit on kummaski hunnikus? Kui jaotasid õigesti, on kummaski hunnikus 4 pliiatsit. Matemaatikas saame seda teada jagamise kaudu. 8 : 2 = 4
• Sinu ees on 12 nööpi. Proovi neid jaotada 3 võrdsesse hunnikusse. Mitu nööpi on igas hunnikus? Kui jaotasid õigesti, on igas hunnikus 4 nööpi, sest 12 : 3 = 4

Jagamine on arvu jaotamine võrdseteks osadeks. Kui lahutamist saame kontrollida liitmise abil, siis jagamist saame kontrollida korrutamise abil. Pliitsite ja nööpide jagamisel saime

8 : 2 = 4 kontrollin tagant ettepoole korrutades 4 ∙ 2 = 8

12 : 3 = 4 kontrollin tagant ettepoole korrutades 4 ∙ 3 = 12

Tv lk 23 ül 1, lk 24 ül 2, 3.

Kahega jagamine ehk pooleks tegemine. Kui on 2-ga korrutamine selge, oskad ka 2-ga jagada. Kahe lapse vahel komme jagades peavad mõlemad lapsed saama komme sama palju. Kahte hunnikusse nööpe jagades peab mõlemas hunnikus sama palju nööpe olema. 

Tv lk 26 ül 1.

Tv lk 26 ül 2. Jagades 12 : 2 mõtle "Mis arvuga ma pean 2 korrutama, et saaks vastuseks 12?

Tv lk 26 ül 3. Mõõda joonlauaga!

Jõudu tööle!

Teadaanne

Tere!

Valitsuskabinet otsustas, et seoses COVID-19 haiguse levikuga sulgevad kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad, uksed alates esmaspäevast, 16. märtsist ning lähevad üle distantsõppele kaheks nädalaks.  

Esmaspäevast, 16. märtsist  ei toimu ka huviringe, treeninguid ja muud huvitegevust.

Õppuritel tuleb teha paus koolivälistes huvitegevustes ning palume neil viibida kodus. Samuti palume jälgida, et lapsed peaksid kinni koduväliste tegevuste keelust.

Alates 16.03. – 29.03. toimub õppetöö distantsõppel. Õppetöö on üleval klassiblogides. 

Kooli juhtkond ja õpetajad viibivad tööl.  

Kooli kantselei on avatud tööpäeviti 8.30 – 15.00.

Info telefonil 32 23 940. 

Tervitades

Emakeelenädal

Teisipäev: ETTEÜTLUS. Tekst antud päeviku vahele.
Kolmapäev: OMALOOMINGUPÄEV. Kodus valmis kirjutada loomajutt, kolmapäeval kanname need ette.
Neljapäev: MUINASJUTUPÄEV. Jutustame (muinas)juttu kandes sama jutu tegelase kostüümi.